Kuigi OPEC leppis kokku nafta tootmismahu kärpimises esimest korda viimase kaheksa aasta jooksul, ei pruugi analüütikute hinnangul lepe vett pidada.
- OPECi liikmed otsustasid tootmismahtu kärpida Foto: epa
Leppe tulemusena on nafta hind võimsalt rallinud ja tõusnud 10%. Brenti toornafta barreli hind on ületanud juba 52 dollari piiri.
Samas ei ole eksperdid kindlad, kas OPECi lepe peab. Nimelt pole organisatsiooni liikmed ka kõigist varasematest kokkulepetest kinni pidanud. Samuti pole OPECil mingit autoriteeti sundida liikmeid lepet täitma.
OM Financiali ekspert Stuart Ive lausus MarketWatchile, et OPECi tegemistel hoitakse nüüd kiivalt silma peal, et näha, kas sündinud lepe ka realiseerub.
JPMorgani nafta- ja gaasiekspert Scott Darling märkis, et usk lepingu toimisse on väike, sest OPECi lepped on olnud alati küsitava väärtusega. Samas näeb pank pikas perspektiivis ette nafta hinna tõusu.
Naftalepe hakkab kehtima 1. jaanuarist. Berstein Researchi hinnangul peaks OPECi leppe tagajärjel päevane naftapakkumine vähenema 500 000 barreli võrra esimesel poolaastal, kusjuures teise poolaasta lõpuks peaks OPECi päevane toodang vähenema juba miljoni barreli jagu.
Kas hind tõuseb?
Naftaturgu analüüsides tasub tähele panna, et OPEC pole seal ainuke tegija. Organisatsiooni liikmed toodavad kokku alla poole ehk 40% globaalsest naftatoodangust.
Seetõttu usuvad analüütikud, et USA naftatootjad näevad selles oma võimalust ning hakkavad tootmist suurendama. ANZ Researchi on just sellise prognoosi edastanud ning ennustab, et uue aasta alguses jõuab naftabarreli hind juba 60 dollarini.
Nafta hinna juures on kahtlemata küsimus ka selles, kuidas käituvad OPECisse mitte kuuluvad riigid. Kui USA tootjatest oodatakse, et nood hakkavad musta kulda rohkem maapõuest välja pumpama, siis ripub küsimärk jätkuvalt teiste riikide kohal.
OPECisse mitte kuuluvad riigid peaksid Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmeil samuti tootmist 600 000 barreli võrra vähendama. Venemaa on samuti teatanud, et järgmisel aastal on naftatoodang väiksem kui sel aastal. Analüütikud on aga viidanud, et tõusev nafta hind ja raske majanduslik olukord võivad olla piisavad põhjused oma esialgsetest lubadustest taganemiseks.
Seotud lood
Ettemaksed on tehingute tegemisel tavalised, kuid samas kaasnevad nendega alati ka riskid. Pole just harvad olukorrad, kus tarnija ei suuda finantsraskuste või tarneahela häirete tõttu tellimust täita, misjärel võivad ettevõtted oma rahast ilma jääda. Balti riikides tegutsev krediidikindlustusmaakler Credeo pakub koostöös Allianz Trade’iga, üleilmse juhtivettevõttega krediidikindlustuse valdkonnas, ettemaksete kindlustamise teenust, mis pakub lisakaitset just selliste olukordade puhul.