Kuidas lüpsta aktsionäre – vormel 1 näitel

Võttes eesseisva jutu kokku, siis Formula One Groupi aktsionärid ei oma tegelikult mingit osa spordist, tegu pole isegi eraldi firmaga, aktsionäridel pole sõnaõigust spordi otsustes, F1 õigused võidakse iga kell ära müüa - ja isegi mitte kõrgeima hinna eest - ning tegelikult kontrollib kogu sporti ameeriklasest miljardär.

Olen varem kirjutanud, kuidas F1 meenutab püramiidskeemi ja kuidas kogu sport on börsi jaoks liiga toksiline. Eelmise aasta teises pooles otsustas Ameerika meediakontsern F1 ära osta ning selle aasta jaanuaris jõudis sport ametlikult börsile.

Kuid kas ikka jõudis? Kui võis tunduda, et varem oli kuningliku autospordi sarja omanike struktuur keeruline, siis see polnud veel midagi. Jaanuaris viidi lõpule USA meediakonglomeraadi Liberty Media Corporationi (LMC) esimene etapp F1 ülevõtmises. Esimene makse tehti ära, F1 tsaar Bernie Ecclestone visati üle parda ning uued näod määrati sporti juhtima.

Kogu selle kompoti lahkamiseks tuleb kõigepealt mõista, mis firma LMC on. Neile kuulub väga lai valik osalusi eri ettevõtetes. Peale F1 kuulub LMC-le Atlanta Bravesi meistriliiga pesapalliklubi ja satelliitraadio teenusepakkuja Sirius XM ning peale selle omab firma osalusi ürituste korraldajas Live Nation ja meediagigantides Time Warner ning Viacom. Kuni eelmise aasta aprillini võisid inimesed osta LMC aktsiaid, mille kaudu saadi kasu või kahju kõigist nimetatud äridest.

Aprillis otsustas LMC nõukogu firma aktsia kolmeks eraldi ja üksteisest mitte sõltuvaks aktsiaks lahku lüüa. Tegu on nii-öelda jälgimisaktsiatega (tracking stock), mis jälgivad LMC-le kuuluvaid varasid. Braves Group jälgib peaasjalikult pesapalli võistkonda, Liberty SiriusXM Group raadiofirmat ning Formula One Group vormel ühte, Live Nationit, Time Warnerit ja Viacomi.

Praeguse skeemi detailid on maetud sügavale Liberty dokumentidesse, mis firma esitas USA Väärtpaberikomisjonile. Seal on kirjas, kuidas igale grupile on määratud kogum ärisid, varasid ja kohustusi, mida börsil kaubeldav väärtpaber peegeldab, kuid kuna ükski neist gruppidest ei ole iseseisev juriidiline keha, ei saa need omada varasid, emiteerida väärtpabereid ega sõlmida seaduslikke lepinguid.

Lihtsalt öeldes tähendab see, et Formula One Groupi ja teise kahe grupi aktsiate omanikel pole mingit õiguslikku nõuet grupi varadele ehk neile ei kuulu firma varad. Tavaliselt on nii, et kui aktsionärile kuulub 10% aktsiatest, siis ka 10% firmast. Kuid mitte F1 puhul. Esimesena juhtis sellele situatsioonile avalikult tähelepanu ajakirja Forbes kaasautor Christian Sylt.

Formula One Groupi aktsionäridel pole mingit otsest nõuet F1 kommertsõigustele, mille soetamiseks LMC kulutab 8 miljardit dollarit, ega ka näiteks emafirmale Delta Topco kuuluvatele kõrgtehnoloogilistele ülekande- ja teleseadmetele või isegi firma eralennukile. Närvikõdi otsivatel investoritel ei tasu aga meelt heita, sest kuigi Formula One Groupi aktsionäridele ei kuulu mingilgi määral varasid, siis riskid on ikka samad. Dokumentides on kirjas, kuidas Formula One Groupi aktsionärid on tegelikult aktsionärid Liberty Media Corporationis ja neile saavad osaks kõik firma riskid ja kohustused.

Ehk siis - investor, kes teab vormel ühest ja tahab sporti investeerida, ei pruugi huvituda või midagi teada pesapalli võistkonnast või raadiomaastikust, kuid talle saavad osaks nende alade riskid ja kohustused. Näiteks kui peaks tekkima olukord, kus Braves ja SiriusXM satuvad üheaegselt suurtesse hädadesse, siis Formula One Groupi investeerinud inimene kannatab samamoodi, kuigi vormel ühel võib suurepäraselt minna.

Asi läheb absurdsemaks. Kuigi Formula One Groupi aktsionäridele saavad osaks kogu LMC kontserni riskid ja kohustused, siis ei saa aktisonärid otsest kasu kontserni majandustulemustest, kuna jälgimisaktsiad peegeldavad ainult vastavaid varasid. See pole veel kõik.

Sylt leidis LMC dokumentidest fakti, et LMC võib suvalisel hetkel otsustada ära müüa Formula One Groupi või ülejäänud kahe grupi varad ilma mingisuguse aktsionäride tagasisideta. Mis veel hullem, Delaware’i osariigi seaduste alusel võib juhtkond müüa vähem märkimisväärse osaluse LMCst ilma aktsionäride nõusolekuta.

Kuna F1 emafirma Delta Topco on LMC meediaimpeeriumis tõepoolest suhteliselt väike osa, siis saab selle vajadusel lihtsalt edasi müüa. Lisaks on LMC dokumentides kirjas, et kui peaks müügiks minema, siis nõukogu pole isegi kohustatud valima aktsionäridele kõige suuremat tulu toova pakkumise ning aktsionäridel pole mingisugust sõnaõigust müügiprotsessis.

Palju on juttu olnud ka, et F1 on nüüd Bernie Ecclestone’i lahti laskmise tõttu miljardärist diktaatorist lahti saanud, kuid tegelikkuses juhib sporti nüüd veelgi rikkam miljardär, kel on oluliselt rohkem kontrolli kogu vormelikarusselli üle.

Vormel ühe ülevõtmist uurinud Suurbritannia konkurentsiamet jõudis järeldusele, et LMCd kontrollib ainuisikuliselt ameeriklasest miljardär John Malone, kelle vara suurus Bloombergi andmeil on praegu umbes 8,6 miljardit dollarit. Malone’i erakliku eluviisi tõttu pole praegu selge, mis plaanid tal vormel ühega on. Kuid erinevalt Bernie Ecclestone’ist, kellele 1970ndatel kuulus Brabhami F1 võistkond ja kes oli pidevalt etappidel kohal, pole John Malone seni veel isegi ühelgi etapil kohal käinud.

Küll aga on Malone määranud vormel ühte juhtima Ecclestone’i asemel 21st Century Foxi endise presidendi Chase Carey, kes on endale paremaks käeks võtnud võiks öelda geniaalse vormel 1 insaideri ja tiim Schumacheri liikme Ross Brawni koos endise ESPN juhtkonna liikme Sean Bratchesiga. Nende kolme mehe eestvedamisel, kes praegu ehitavad enda ümber tugevat ning pädevatest inimestest koosnevat tiimi, on vormel ühe tulevik üsna helge.

Kuid, palun, hoidke vormel ühest börsil eemale. Kõige tagatipuks on Formula One Groupi aktsia lühend FWONK, mis kõlab nagu elevant oleks joostes oma londi peale astunud ja siis uperkuuti selili käinud. Umbes samamoodi üritab Liberty Media ka FWONKi aktsionäre kohelda.