Pille Ivask • 10. aprill 2017 kell 8:45

Deutsche Bank andis Läti pankadele korvi

Deutsche Banki peakontor Frankfurdis  Foto: Scanpix/Reuters

Läti uudisteagentuur LETA kirjutab, et Deutsche Bank on otsustanud peatada korrespondentpanganduse lepingud Läti pankadega.

Ühtlasi tähendab Deutsche Banki otsus ka seda, et Läti pankade klientidel kaob võimalus teha ja vastu võtta makseid USA dollarites.

Juba eelmisel aastal tõmbas Deutsche Bank Lätis oma tegevust kokku ning lõpetas koostöö mitme Läti pangaga, mis omakorda teenindavad ka väliskliente. Nüüd on Saksamaa suurim pank otsustanud koostöö täielikult peatada.

Kuigi Deutsche Bank pole ametlikke kommentaare jaganud, ütles Läti kommertspankade assotsiatsioon LETA-le, et Läti pankade tegevus seeläbi ei muutu, küll aga võib see otsus viidata sellele, et muutumas on Deutsche Banki enda äristrateegia.

Läti SEB Banka juht Ieva Tetere märkis, et Deutsche Banki säärast otsust saab mõista mitmeti. Ühelt poolt annab see hinnangu Läti pangandussektorile tervikuna, samuti selle jätkusuutlikkusele ning sobivusele pangandussektori üldiste standarditega. “Viimaste aastate sündmused on Läti mainet kahjustanud,” tõdes Tetere.

Samas märkis ta, et Deutsche Banki otsus lõpetada ära USA dollari maksete vahendamine näitab pigem seda, et Deutsche Banki äristrateegia on muutumas. Ta lisas, et kuna SEB Banka on kasutamas mitme korrespondentpanga teenuseid, siis Deutsche Banki otsusel eriti suurt mõju pole.

Citadele panga pressiesindaja Baiba Abelniece keeldus LETA-le kommenteerimas panga suhteid Deutsche Bankiga ning nentis, et kuna koostööpartnereid on mitu, siis tulnud otsus neid eriti ei mõjuta. Samuti lisas Abelniece, et USA dollarites tehakse väga vähe tehinguid.  

LHV kogemus

Möödunud aasta suvel teatas ka LHV, et nende pikaajaline korrespondentpank lõpetab senisel kujul meie regioonis USA dollari maksete vahendamise. “LHV kliendile tähendab see, et enam ei saa USA dollaris väljuvaid makseid teha ja laekuvaid makseid vastu võtta,” ütles LHV Panga jaepanganduse juht Andres Kitter Äripäevale. 

“Korrespondentpanganduse turg on väga keerulises seisus, kus paljud pangad, nagu ka meie pikaajaline partner Deutsche Bank läbi SEB Panga, on tugevalt teenust piiramas ennekõike just USA dollari puhul. Selle trendi põhjuseid on mitu, kuid peamine on üha karmistuvad rahapesu tõkestamise ja tunne-oma-klienti (Know Your Customer - KYC) nõuded pankadele,” kommenteeris Kitter siis. 

Kitter viitas juba toona Läti pankade probleemidele. “Kuigi Eestis on väga hästi toimiv pangandussüsteem ja rahapesu riskihinnang on ülimalt madal, siis on mitmel Läti pangal tõsiseid probleeme rahapesuga ja paraku kiputakse endiselt Baltimaid ühe regioonina käsitlema. Seetõttu kannatavad Eesti ja Eesti pangandus Läti probleemide pärast,” kommenteeris Kitter eelmise aasta juunis.

LHV kommunikatsioonijuht Priit Rum tõdes Äripäevale antud kommentaaris, et uudis Deutsche Banki otsusest lõpetada koostöö Läti pankadega ei ole asjade varasemat käiku otsustades üllatav. "Kogu meie regiooni mõjutab selline sõnum negatiivselt. Maailma suurtes finantskeskustes vaadeldakse Baltikumi pigem ühe regioonina," ütles Rum.

Rum märkis, et korrespondentpanganduse turul on olukord endiselt keeruline, eriti dollarimaksete vahendamise osas. "Teiste valuutade osas on meil õnnestunud leida uusi korrespondentsuhteid," lisas ta.

SEBi kommunikatsioonijuht Evelin Allas märkis, et neid Deutsche Banki otsus otseselt ei mõjuta. "SEB kasutab mitmete korrespondentpankade teenuseid, sealhulgas Deutche Banki, seega on meie kliendid hoitud ka siis, kui korrespondentpankade nimekiri peaks tulevikus muutuma," kommenteeris ta.

Hetkel kuum