Balti aktsiate suvised hinnasihid: ostukohti on vähemaks jäänud

LHV panga ja Swedbanki värskest aktsiaanalüüsist nähtub, et hinnaliikumisi on oodata enamikel aktsiatel, kuid enamjaolt jääb see tagasihoidlikuks. Siiski, leidub ka tugevama potentsiaaliga aktsiaid.

Kasumiootused on suurenenud

„Meie hinnangul on turg keskmisena suhteliselt õiglaselt hinnatud, kuigi ostusoovitusi on jäänud vähemaks kui neutraalseid või müügisoovitusi. Hinnad on aasta algusest indeksitena tõusnud, kuid samas olid esimese kvartali tulemused enamasti üle ootuste head ning ka makroandmed on tulnud üle ootuste tugevad, mistõttu on suurenenud ka kasumiootused,“ selgitas Swedbanki aktsiaanalüüsi juht Marek Randma Balti aktsiaturul toimuvat.

Swedbanki arvutuste järgi on Balti aktsiate kõige parem tõusupotentsiaal Siauliu Bankasel: ainsana Balti aktsiatest tugeva ostusoovituse saanud aktsia kauples reedel 0,49 euro juures, kuid hinnasihi nihutasid Swedbanki analüütikud 60 sendi peale. Kui prognoos realiseeruks, siis tähendaks see 22protsendist tõusu. Samas suurusjärgus võivad prognooside kohaselt tõusta ka Olympic Entertainment Groupi ja Nordeconi aktsiad.

Väga suuri aktsiate hinnalangusi Swedbanki analüütikud ei prognoosi: kuigi kukkumisruumi nähakse nii Tallinna Veel, Merko Ehitusel kui ka Silvanol, jääb nende languspotentsiaal siiski vaid mõne üksiku protsendipunkti ligi.

LHV prognoos: Baltika tõuseb, Silvano kukub kõrgelt

LHV analüütikute hinnangul on kõige suuremat tõusu oodata Klaipedos Naftal, mille aktsia kaupleb praegu 0,46 eurosendi peal, kuid mille õiglast hinnavahemikku näeb LHV analüütik Shana Gavron 0,55 ja 0,65 sendi vahemikus. Selle 40protsendise tõusupotentsiaaliga oleks ta praegu Baltikumi kõige potentsiaalikam aktsia. „Mis puudutab Klaipedos Naftat, siis siin jätkub madalate tarnekoguste risk, mille on põhjustanud Venemaa ja Valgevene vaheline poliitika. Sellepärast tuleb arvestada, et kuigi me oleme aktsia enda potentsiaali osas optimistlikud, jäävad ettevõtte puhul määravaks riskid, mis on täiesti ettevõtte enda kontrolli alt väljas,“ ütles Shana Gavron.

Kolmekümneprotsendist tõusu näeb ta ka Läti valgustustootjal HansaMatrixil. Eesti aktsiatest on suurimat tõusu oodata Baltikalt – kui praegu kaupleb aktsia 0,29 euro peal, siis LHV analüütikute hinnangul võiks aktsia hind tõusta kuni 0,4 sendile. Tõusu nähakse ka Olympic Entertainment Groupil: kui praegu kaupleb aktsia – 1,67 eurol, siis õiglane hinnavahemik on sel 1,95-2,15 euro vahemikus. Siin tuleb aga arvestada, et mitmete aktsiate hinnad on madalad eelkõige hiljutiste dividendide väljamakse tõttu ning näiteks OEG nii-öelda tavapärane hind küündibki 1,9 euro ligidale.

„Vastavalt meie praegustele õiglase hinna vahemikele, on praegusi aktsiahindu arvestades kõige suurem potentsiaal Baltikal, HansaMatrixil ja Klaipedos Naftal,“ kinnitas Shana Gavron. „Baltikal võivad küll veel keerulised ajad olla, kuid meid julgustasid ettevõtte esimese kvartali tulemused,“ ütles Gavron. Baltika aktsiale, mis kauples reedel 0,29 sendi peal, näeb LHV õiglase hinna vahemikku 0,35-0,4 eurot – see aga tähendaks kuni 37protsendist tõusu.

Kõige suuremat languspotentsiaali näeb Gavron aga Silvano Fashion Groupil – tervelt 20 protsendi jagu. Kui praegu kaupleb aktsia 2,85 euro peal, siis selle õiglane hind võiks analüütiku hinnangul jääda 2,3 kuni 2,7 euro vahemikku. Samuti on langusruumi Tallinna Kaubamaja aktsial: õiglase hinna vahemikuna pakub Shana Gavron 7,4-8,2 eurot, kuid see tähendaks reedese 9,05 euro pealt kuni 19protsendist langust.

Milline aktsia sel aastal kõige enam üllatas?

Marek Randma, Swedbanki aktsianalüüsi juht

Väga suuri üllatusi aktsiate liikumises sel aastal pole olnud. Ehk on olnud peamisteks üllatajateks Tallinna Kaubamaja kasv juba kõrgelt tasemelt ja Tallinna Vee aktsiahinna stabiilsus vaatamata teise astme kohtu otsusele.

Shana Gavron, LHV analüütik

Absoluutarvudes üllatas viimases kvartalis positiivselt enim Siauliu Bankas oma puhaskasumiga. Suurim negatiivne üllatus tuli aga Tallinkilt. Halvad tulemused olid tingitud eelkõige kütusehindade tõusust, suurenenud laevade arvust vähese nõudlusega hooajal, prahtimistulude vähenemisest ning asjaolust, et lihavõtted langesid sel aastal teise, mitte esimesse kvartalisse. Sellest hoolimata oleme sama meelt Tallinki juhtkonnaga, et kui vaadata aastat tervikuna, siis sel aastal on prognoos parem kui eelmisel, sest suurenenud laevade arv hakkab suvelt ülemust positiivselt mõjutama.