Vahekokkuvõte: 15 aastat kestnud investeerimiseksperiment

Artikkel

- Börsiuudised
- Juhan Lang
- 7. juuli 2017 kell 4:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vahekokkuvõte: 15 aastat kestnud investeerimiseksperiment
Rohkem kui 15 aastat tagasi alustas Äripäev Eesti rahamahukaima ajakirjandusliku eksperimendiga, mis on tõestanud, et õigeid investeerimispõhimõtteid järgides võib igaüks olla edukas investor. Seni pole teadaolevalt pikaajaliselt selle eksperimendi vastu saanud ükski kohalik avalik aktsiafond.
10,4protsenti on viimasel 15 aastal olnud investor Toomase väärtpaberiportfelli keskmine aastatootlus. Ta on jäänud alla Tallinna börsile, kuid edestanud börsiindeksit S&P 500.
Arvutasime välja, milline on olnud Äripäeva loodud investor Toomase riskiga korrigeeritud tootlus ja võrdlesime seda Tallinna börsi (OMXT) ning S&P 500 indeksitega. Tulemus on üllatav. Selgub, et investor Toomase riskiga kaalutud tootlus on võrreldes S&P 500 ja OMXT indeksiga parem, võttes arvesse Sharpe’i suhtarvu. Viimane näitab üsna tõepäraselt, kuidas vara tootlikkus kompenseerib investori võetud riske ja seda kasutatakse sageli sarnaste investeerimistoodete võrdlemisel.
„Ainult neid näitajaid analüüsides on järeldus lihtne – Toomas on väga hea investor,“ hindas tulemust Swedbanki finantsanalüütik Tarvo Vaarmets. „Toomase riskiga korrigeeritud tootlus teeb nii USA kui ka Tallinna börsi indeksitele silmad ette.“
Ajal, kui kogu maailm oli paanikas, investor Toomas ainult köhatas korra.
Tarvo Vaarmets,
analüütik
Toomase risk indeksitest madalam
Aastatel 2006–2010 Äripäevas aktsiaanalüütikuna töötanud Vaarmets tõdes, et kuigi vaadeldud perioodil jääb Toomase portfelli tootlus OMXT indeksile alla, on Toomase portfell olnud oluliselt stabiilsem ehk oluliselt väiksema riskiga.
„S&P 500 indeksiga võrreldes on aga Toomas teinud väikest imet – näidanud selgelt paremat tootlust selgelt väiksema riski juures,“ märkis ta. Ta toonitas, et vaadeldava aja tootlus jääb USA turul ajaloolisele keskmisele küll alla, aga see ei muuda tõsiasja, et Toomase riskiga korrigeeritud tootlus ületab samal perioodil USA aktsiaindeksit mäekõrguselt.
Eriti ilmekas näide on tema hinnangul 2008. aasta, mil Tallinna börs kukkus 63%, USA turg 37%, aga investor Toomas pidi vastu võtma kõigest 12% kaotuse. „Seega ajal, kui kogu maailm oli paanikas, investor Toomas ainult köhatas korra,“ piltlikustas ta.

Vaarmetsaga nõustus investor ja TTÜ rahanduse dotsent Tõnn Talpsepp. Ta selgitas, et kuigi absoluutnumbrites on Toomas OMXT-le alla jäänud, siis Toomase portfelli puhul on olnud väiksem nii tootluste volatiilsus mõõdetuna standardhälbega kui ka suurim kaotus (max drawdown). Just need olekski kaks esimest riskimõõdikut, mida ta enda sõnul enne detailsemat analüüsi vaataks.
Toomase, Tallinna börsi ja S&P 500 indeksi võrdlemisel juhtis ta tähelepanu sellelegi, et S&P 500 puhul on perioodi alguseks sattunud väga negatiivne aasta, ent isegi kui see välja jätta, on Toomase portfelli realiseerunud risk olnud ajalooliselt madalam kui S&P 500-l.
„Üllatavalt madal on ka Toomase portfelli tootluste korrelatsioon mõlema võrreldud indeksiga, mis võiks Toomase portfellist teha teatud juhul atraktiivse komponendi mõne suurema portfelli osana,“ lisas ta.
Standardhälve (standard deviation). Statistiline väärtus, mis näitab, kui palju väärtused erinevad keskmisest väärtusest. Standardhälve on volatiilsuse matemaatiline väljendus. Näiteks kui on kaks fondi, mis mõlemad on keskmiselt teeninud kasumit 10% aastas, ning kui fondi A standardhälve on väiksem kui fondi B oma, siis see tähendab, et esimene fond on olnud stabiilsem ja teise fondi väärtus on rohkem kõikunud.
Sharpe’i suhtarv (Sharpe ratio). Võrdleb investeeringu tootlust ja riski. Mida suurem on Sharpe’i suhtarv, seda parem on investeeringu tootlus, arvestades investeeringu riskitaset (ühe riskiühiku kohta).
Beeta (beta). Suhtarv, mis mõõdab investeeringu tootlust turuga võrreldes. Beeta näitab ka kõige üldisemalt finantsinstrumendi hinna suhtelist volatiilsust. Mida suurem see näitaja on, seda volatiilsem on konkreetne finantsinstrument indeksi või turuga võrreldes.
Alfa (alpha). Suhtarv, mille abil on võimalik hinnata aktiivse portfellijuhtimise tulemuslikkust. Positiivne alfa näitab võrdlusindeksist kõrgemat tootlust, mis on saavutatud eduka investeerimistegevuse teel.
Allikas: SEB
Danske: Toomase valikud on tihti väga konservatiivsed
Danske Banki privaatpanganduse säästmis- ja investeerimisvaldkonna juht Vitali Antipov ütles, et Sharpe’i suhtarv on üks olulisemaid näitajaid, mis tinglikult näitab, mitu ühikut tootlust on võimalik saada ühe riskiühiku lisamisega.
Ta tõi näite, et kui lisada oma portfellile 1% riski (volatiilsust), siis investor Toomas sai ajalooliselt selle eest 0,94% tootlust, OMXT 0,47% ning S&P 500 ainult 0,16% (reinvesteeritud dividendide korral 0,31% – toim). Ehkki esmapilgul tundub, et Toomase portfell oli parem kui indeksid, pole see tema hinnangul täpne järeldus.
Ta selgitas, et Sharpe’i suhtarv on alati suurem konservatiivsete varade puhul ning väiksem riskantsete varade puhul. Danske Investi fondidest koostatud näidisportfell, kus on 81% võlakirjafondidest ja 19% aktsiafondidest, pakub Sharpe’i suhtarvu 0,88, tõi ta näite. Samadest fondidest, kuid proportsioonis 75% aktsiafondidest ja 25% võlakirjafondidest, annab juba 0,70%.
„Toomase portfell ei koosne ainult aktsiatest, vaid ka võlakirjadest ja tihti istub Toomas ka rahas, mis on kõige konservatiivsem varaliik,“ rõhutas Antipov. „See viibki Sharpe’i suhtarvu kõrgemale võrreldes ainult aktsiatest koosnevate indeksitega.“
Toomase portfell ei koosne ainult aktsiatest, vaid ka võlakirjadest ja tihti istub Toomas ka rahas, mis on kõige konservatiivsem varaliik.
Vitali Antipov,
Danske Banki privaatpanganduse säästmis- ja investeerimisvaldkonna juht
Toomas on olnud keskmisest edukam
Investor Toomas alustas investeerimist 2002. aasta jaanuaris, selle ajaga on tema portfelli väärtus kerkinud keskmiselt pisut enam kui 10% aastas, S&P 500 indeks on tõusnud 4,5% aastas (koos dividendidega ligi 6,7%) ning Tallinna börsi viimase 15 aasta keskmine aastane tootlus on koos dividendidega olnud 14,3%.
Tõnn Talpsepa hinnangul ei ole investor Toomase allajäämine OMXT-le midagi märkimisväärset, sest vaatama peaks kogu perioodi tootlust ehk geomeetrilist keskmist. Samas on olnud investor Toomase portfelli risk madalam kui OMXT-l ja võrreldes investor Toomase portfelli Sharpe’i suhtarvu Tallinna börsi investoritega (andmed TTÜ juures tehtud teadustööst koos Kristjan Liivamägi ning Tarvo Vaarmetsaga – toim), siis on investor Toomase riskiga kaalutud tootlus tema sõnul kindlasti ülemise kvartiili ehk parima 25% hulgas.
„Samuti usun ma, et päris paljud investorid valiksid pigem mõne protsendipunkti võrra madalama tootluse nagu Toomasel, mille puhul halvim aasta on olnud negatiivsed 12% võrreldes OMXT negatiivse 63%ga,“ tõdes ta. „Pikas perspektiivis võib küll kõrgema riski võtmine tähendada absoluutnumbrites kõrgemat tootlust.“
Pikas perspektiivis võib küll kõrgema riski võtmine tähendada absoluutnumbrites kõrgemat tootlust.
Tõnn Talpsepp
Riskide hindamine aitab saavutada paremat tootlust
Mille jaoks peaksid investorid üldse riskidele tähelepanu pöörama ja oma portfelli riskitaset hindama? „Riskide hindamine ja mõõtmine aitab investoril oma strateegiaid esmalt luua ja seejärel kohandada,“ toonitas Tarvo Vaarmets. „Riske peaks mõõtma juba enne investeeringute tegemist – see aitab leida portfelli sobivaid investeeringuid, mis pakuvad atraktiivsemat riskiga korrigeeritut tootlust.“
Ta soovitas investoritel alustada riskide üle mõtlemisest ja nende teadvustamisest ning kui see on tehtud, siis peaks üritama riske hinnata. Vaarmets lisas, et kogu portfelli riski mõõtmine annab investorile ülevaate portfelli riskitasemest ning sellest, kas risk on saavutatud tootlusega kooskõlas. Võib-olla on sama riski juures potentsiaali ka kõrgemaks tootluseks?
„Kokkuvõttes aitab riskide teadvustamine ja mõõtmine saavutada paremat tootlust,“ ütles ta. „See tähendab, et edukas investor vaatleb tootlust ja riski koos, pidades viimast isegi olulisemaks. Kui riskid on kontrolli all, tuleb ka hea tootlus. Investor Toomas on hoidnud riskid madalal, vältinud sellega suuri kaotusi ja kokkuvõttes nautinud soliidset pikaajalist tootlust.“
Riskimõõdikute nõrgad kohad
Esmaseks võrdluseks sobib Sharpe’i suhtarv igati hästi, samas ei ole ükski riskimõõdik päris lollikindel ja tulevikku nende pealt ennustada ei saa.
Tõnn Talpsepp nentis, et olenevalt perioodist võivad erinevad riskimõõdikud näidata natuke erinevaid tulemusi. Samuti ei pruugi tootluste standardhälbe kasutamine riskimõõdikuna olla investori jaoks kõige informatiivsem ja täiendavat infot annab näiteks suurima kaotusega kuude või aastate võrdlus. Erinevaid mõõdikuid on muidugi veel teisigi.
Talpsepp selgitas, et ajalooliste tootluste standardhälve näitab tegelikult pigem tootluste varieeruvust perioodide vahel.
Nii Tõnn Talpsepp (vasakul) kui Tarvo Vaarmets soovitavad riskide hindamisel säilitada meetodite suhtes kriitilist meelt.Foto: Andres Haabu
Tulemused võivad eksitada
„Vaid standardhälbe vaatamine võib anda väga eksitavaid tulemusi reaalse riski kohta, sest näiteks stabiilselt negatiivsed tootlused näitaks justkui väga väikest riski, aga vaevalt see ühelegi investorile atraktiivne tunduks,“ rääkis ta. „Seetõttu vaadeldaksegi pigem riskiga korrigeeritud tootluse mõõdikuid, millest Sharpe’i suhtarv on kindlasti üks kõige tuntumaid. Riski detailsemal analüüsil huvitab investoreid sageli ka see, millised faktorid on riski mõjutanud, mida antud mõõdikud ei näita.“
Ka Vaarmets tõdes, et vara hind võib muutuda nii soodsas kui ka ebasoodsas suunas – standardhälve ja sellel põhinev Sharpe’i suhtarv heal ja halval riskil aga vahet ei tee. See tähendab, et ka investorile meelepärased üle keskmise head tootlused mõjuvad standardhälbele ja Sharpe’i suhtarvule negatiivselt.
Samuti eeldavad antud riskimõõdikud Vaarmetsa sõnul tootluste normaaljaotust ehk üksikud suured nii-öelda ebastandardsed liikumised vähendavad mõõdikute usaldusväärsust. Lisaks arvutatakse need riskimõõdikud üldjuhul ajalooliste andmete põhjal, mis aga ei anna garantiid, et tulevikus jääb risk samale tasemele.
Paljud arvavad, et kuld on ajalooliselt parim inflatsiooni eest kaitsja. Statistika aga näitab, et nii see ei ole. Kullast oluliselt paremini reageerivad inflatsiooni kasvule paljud muud toorained ja tööstusmetallid, näiteks vask.
Vitali Antipov
Tagab mitmekülgsema analüüsi
Ehkki Vitali Antipovi kinnitusel on mõõdikud kindlasti vajalikud, et mitmekülgsemalt portfelli analüüsida, peab oma portfelli varaliikide lisamisel vaatama mitte ainult nende varade kasvuperspektiivi, vaid tähtis on jälgida ka nende kovariatsiooni, nende ajaloolist reageerimist makromajanduslikele sündmustele jne.
„See aitab vältida pinnapealset portfellijuhtimist ning tihti aitab ka ümber lükata paljud nn rahvasuu dogmad," rääkis ta. „Näiteks arvavad paljud, et kuld on ajalooliselt parim inflatsiooni eest kaitsja. Statistika aga näitab, et nii see ei ole. Hiljutine Bloomberg Intelligence’i uuring näitas, et kullast oluliselt paremini reageerivad inflatsiooni kasvule paljud muud toorained ja tööstusmetallid, näiteks vask.“
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum