Indrek Mäe • 25. september 2017 • 5 min
Jaga lugu:

Uus regulatsioon kergendab investori rahakotti

Foto: PantherMedia/Scanpix

Uue aasta algusest jõustuv Euroopa Liidu direktiiv MiFID2 tõstab nii pankade, investorite kui teiste turuosaliste halduskoormust, seda põhjendusega investoreid paremini kaitsta.

LEI-koodi väljastatakse tasu eest ja sellega kaasneb iga-aastane hooldustasu

Hind võib sõltuvalt teenusepakkujast oluliselt erineda

LEI-koodi saab taotleda selleks eraldi volitatud asutustelt, kelle kohta leiab infot veebiaadressil: https://www.gleif.org/en/about-lei/how-to-get-an-lei-find-lei-issuing-organizations

LHV Pangal on sujuv ja kiire koostöö järgmistega: Bloomberg LEI, Slovenian Central Securities Clearing Corporation ja WM Datenservice

Eestis ei ole ühtegi asutust, kes LEI-koodi väljastaks

 Allikas: LHV

„Klient hakkab saama nüüd rohkem infot ja seda standardiseeritumalt ning ühest kanalist – nii on tal võimalik teenusepakkujate tooteid omavahel paremini võrrelda,“ selgitas SEB Panga investeerimisteenuste compliance officer Heili Veskimeister Äripäeva raadiosaates „Poliitikute töölaud“. „Klientide jaoks muutuvad tooted ja teenused läbipaistvamaks ja neil peaks olema võimalik teha paremaid otsuseid,“ lisas ta.

Rahandusministeeriumi teatel ulatuvad MiFID2 juured aga eelkõige viimase globaalse finantskriisi juurde. „Kriis tõi esile finantsturgude toimimise ja läbipaistvuse puudused,“ märkis Siiri Suutre rahandusministeeriumi avalike suhete osakonnast. „Et suurendada turgude läbipaistvust ja investorite usaldust, uuendati MiFID2-ga väärtpaberiturgude toimimise reegleid,“ ütles Suutre ja lisas, et need reeglid kujundavad investeerimisteenuste osutamist ja kauplemiskoha korraldamist kogu Euroopa Liidus.

Kulu kõigile

LHV maaklertegevuse juht Alo Vallikivi pole aga veendunud, et uus regulatsioon peale lisakulude tekitamise investorile midagi juurde annab. „Mulle tundub, et toimub klientide üleküllastamine infoga, mida nad ignoreerivad või millele pööratakse minimaalselt tähelepanu,“ viitas ta sellele, et võimalike riskide teavitused jäetakse sageli lugemata. „Samas tuleb väga palju rohkem raporteerida kui varem, vähemalt pankade poole pealt, see tähendab lisakulutusi ja ükski asi ei ole tegelikult kliendile tasuta.“

Investorile, kes paigutab oma raha väärtpaberitesse juriidilise isiku kaudu, seisneb uue regulatsiooni mõju peamiselt kohustuses osta endale LEI-kood. „Tegemist on rahvusvaheliselt standardiseeritud koodiga, mida on varem kasutatud tuletisinstrumentidega kauplejate identifitseerimiseks,“ selgitas Vallikivi.

„Odavaim taotlus maksab ligikaudu 50 eurot ning iga-aastane uuendamine 40-50 eurot,“ lisas ta. Nende tehinguordereid, kes uue aasta 3. jaanuariks koodi taotlenud pole, pangad aga enam vastu võtta ei saa ning see tähendab, et mitmed juriidilised isikud võivad jääda oma investeeringute lõksu. „LEI-kood on vajalik iga kord, kui väärtpaberite omanik muutub – ka vabakannete puhul ühelt isikult teisele ning seetõttu ei ole LEI-koodita võimalik teha kandeid ka firmalt eraisikule,“ rääkis Vallikivi.

Lisaks toovad investorid esile keelebarjääri. "Pean teenusepakkuja valima, kuid kuna finants inglise keel pole just suurim sõber, siis on ikka päris raske teenusepakkujaid võrrelda," kirjutas Äripäeva lugeja Eduard. Ta viitas ka sellele, et inglise keele oskuseta kaob nüüd võimalus ka koduturul tehinguteks. "Kunagi lubati, et Euroopa Liidus saab riik oma keele alles jätta ja kogu asjaajamine on igas keeles eraldi, kuid aktsiate ostmisel see nüüd vist enam ei kehti," oli lugeja nördinud.

Pankade halduskoormus on LEI-koodi ning MiFID2 tõttu aga juba praegu märkimisväärselt suurenenud. „Esimene aasta tegelesime juriidilise analüüsiga,“ sõnas Veskimeister. „Lisaks tuleb uuendada kliendidokumentatsiooni ning süsteemiarendusi ja koolitada töötajaid, et nad oleks kursis uute nõuetega – see on väga suur töö ja projekt,“ lisas ta. Vallikivi lisas, et muutmisele läheb ka enamus investeerimisega seotud lepinguid

Ebamugavused on õigustatud

Rahandusministeerium nõustub samuti, et uus regulatsioon tõstab pankade ja teiste turuosaliste halduskoormust, kuid investorite kaitse, mis uue regulatsiooniga suureneb, kaalub selle üles. „Uue regulatsiooniga kaasnevad mitmed uued teabe andmise kohustused – investoritele tuleb anda põhjalikumat teavet teenuste, vahendustasude jms kohta ning selgitada, miks ja kuidas sobivad investorile pakutavad teenused või väärtpaberid just tema vajaduste ja eesmärkidega,“ selgitas Suutre.

Suutre lisas, et uus regulatsioon ei too kaasa üksnes kohustusi, vaid pakub ka võimalusi. „Näiteks reguleeritakse, millistel tingimustel saavad väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad oma aktsiaid ja võlakirju väärtpaberiturule kauplemisele viia,“ märkis ta. „Arvestada tuleb ka asjaoluga, et kuigi MiFID2 raames planeeritavad muudatused finantsturgude toimimises on laiapõhjalised, ei muuda need kuigi palju kehtivas õiguskorras, samuti ei puuduta kõnealused teemad Eesti kontekstis laiemat avalikkust.“

Lisaks leidis Suutre, et LEI-koodi nõude mõju on täna keeruline hinnata. „Neid on väljastatud kõigest mõni aasta ning esiteks ei ole teada, kui suur on isikute ring, kellele see kohustus langeb,“ märkis ta. „LEI-kood on eelkõige kohutuslik finantsteenuste pakkujatele ja tõenäoliselt ka juriidilistele isikutele, mitte aga tavainvestoritele,“ selgitas Suutre.

Vallikivi aga tõi välja, et Eesti eripäraks ongi suur juriidiliste isikute alt tehtavate investeeringute hulk. „Meil on nii palju osaühinguid, kusagil mujal Euroopas ma ei tea, et investeeritaks nii palju firma alt,“ ütles ta. „Eks see annab nüüd muidugi võimaluse oma investeeringutega eraisiku alla tagasi liikuda.“

Eesti huvid tagaplaanil

Vallikivi lisas, et Euroopa Liidu eesmärk võib MiFID2 väljatöötamisel küll üllas olla, kuid seejuures pole mõeldud Eesti-sugustele riikidele. „Probleem on selles, et Euroopa Liit on 28 riigi ülene organisatsioon, kus igal turul kehtivad eri tavad,“ sõnas ta. „Kui enamuses riikides on põhiline tegutsemisturg kohalik, siis Eestis see kindlasti nii ei ole ja kui nüüd eeldada, et nõutavat informatsiooni peaks koguma kõigilt maailma börsidelt ühtmoodi kokku, siis see on väga kallis lõbu.“

Ka Suutre sõnul on osad direktiivi nõuded sellised, mida Eestis investeerimisteenuste turu väiksuse tõttu keegi ei praktiseeri. „Teatud teenuseid meil üldse ei pakuta,“ viitas ta aruandlusteenusele. „Samuti on näiteks tuletistehingute maht suhteliselt väike ja seetõttu väga suurt erihuvi vastuseisu meil selle regulatsiooni väljatöötamisel ei olnud."

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt