Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ida-Euroopa poliitiline risk investoreid ei huvita
Uus Poola peaminister Mateusz Morawiecki koos Ungari peamistri Viktor Orbaniga pressikonverentsil.Foto: EPA
Ida-Euroopa valuutad ja võlakirjad on vaatamata poliitilisele riskile näidanud kõrget tootlust, kirjutab Bloomberg.
Zlotid, leud, forintid ja kroonid tugevnevad, ignoreerides enda ümber olevat riski. Poolat ähvardavad pretsedenditud poliitilised ning võimalik et ka majanduslikud sanktsioonid Euroopa Liidu poolt, Tšehhi miljardärist riigijuht pole suutnud valitsust moodustada ning Rumeenias võimul olev partei tagandas kolmanda peaministri umbes aasta jooksul.
Kesk- ja Ida-Euroopa regiooni valuutad ja võlakirjad ületavad tootluselt teisi arenevate turgude omi, millele aitab kaasa Euroopa Keskpanga rahatrükk ja viimase kuue aasta kiireim majanduskasv. Poola, Tšehhi ja Ungari valuutad on 2017. aasta algusest kõige kiiremini tõusnud arenevate turgude valuutad, ning volatiilsus väheneb. Samuti on nende aktsiaindeksid mitme aasta kõrgeimal tasemel.
Poola Õiguse ja Õigluse partei proovis justkui investoritele apelleerida, kui peaministriks määrati endine majandusminister ning pangajuht Mateusz Morawiecki. Ungari liigub aprillis toimuvate valimiste poole, tugevdades samal ajal anti-immigratsiooni kampaaniat, küsitluste järgi on juhtimas peaminister Viktor Orban. Bulgaarias, kes võttis Eestilt üle Euroopa Liidu eesistumise, ootab peaminister Boyko Borisovit umbusaldushääletus, mis ei lähe küll suure tõenäosusega läbi.
„Mitmete investorite nägemuses kuuluvad kesk- ja ida-euroopa poliitilised sündmused tavalise poliitilise müra kategooriasse,“ ütles Legal & General Group Plc arenevate turgude majandusanalüütik Magdalena Polan. „Investorid võivad näha Euroopa Liitu kui kaitsjat negatiivsete poliitiliste sündmuste eest.“
Samuti on keskpangad olnud aktiivsed. Tšehhi keskpank oli esimene, kes enda poliitikat tõusva inflatsiooni kontrollimiseks muutis. Poola keskpank on intressi peaaegu kolm aastat paigal hoidnud, ning Ungari jooksevkonto ülejääk on tõstnud võlakirjade tootlust ning hoidnud valuuta tugeva.
„Finantsturu osalistel on tugev enesekindlus Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse, kuna see on paremini arenenud ja laiemalt hajutatud kui mitmed teised arenevate turgude regioonid,“ ütles Jetro Siekkinen Aktia Asset Management’ist.