Nii kukutas USA teade uutest sanktsioonidest Venemaa päritolu 38 juriidilisele ja füüsilisele isikule ning 7 suurettevõtjale seoses keemiarelva rünnakute vaikiva toetamisega Süürias Vene turud viimase nelja aasta madalaimale tasemele. Kannatada sai ka rubla, mille väärtus kahanes dollari suhtes üle 3 protsendi.

Mürgine vara

Venemaa börsiindeks MOEX vajus börsi avanedes 7,2 protsenti ning RTS üle 11 protsendi, mis on suurim kukkumine pärast 2014. aasta märtsi, kui Moskva okupeeris Krimmi. „Praegu on sanktsioneeritud listi pandud mõned ettevõtted, mida küll meie fondis õnneks ei ole, kuid üldine mõju turule on väga negatiivne,“ kommenteeris olukorda Trigoni Venemaa fondi juht Jelena Rozenfeld. „Sanktsioonid on väga ranged, umbes samasugused, nagu kehestati pärast 2014. aastal Krimmis toimunut,“ tõi ta paralleele toona juhtunuga.

„Me ei ole näinud pärast Krimmi nii suurt ja ühtset väljatõmbumist Venemaa aktsiatest,“ kommenteeris turgudel toimuvat Bloombergile Loki-Investi analüüsidirektor Kirill Tremasov.

„Investorid hakkavad lõpuks aru saama, kui halvaks on asjad Venemaa jaoks pöördumas,“ sekundeeris talle Moskva Asset Managementi fondijuht Vadim Bit-Avragim, kes loobus uudiste valguses samuti kõigist Venemaaga seotud väärtpaberitest.

Bit-Avragimi hinnangul näitab turgudel toimuv, et investorite meelest pole USA sanktsioonide eest kaitstud ükski Vene ettevõte ning kardetakse, et geopoliitiline risk kasvab kõigi puhul. „Kauplejad väljuvad Vene väärtpaberitest, sest neid vaadatakse nüüd kui mürgist vara,“ rääkis ta.

Paanika loob ostukoha

Siiski leidis Rozenfeld, et suure languse taustal on eelkõige tegemist paanikamüügiga. „Sanktsioonide listi pandi kolm ettevõtet, milelga ei tohi varsti enam kaubelda, samas ülejäänud on hetkel puutumatud,“ viitas ta sellele, et pikas perspektiivis sanktsioonid enamusi Venemaa börsiettevõtteid mõjutada ei tohiks. „Nende ettevõtete jaoks, kes teenivad Venemaa siseturult, ei muutu midagi,“ selgitas ta.

Ka ostukohtade osas on Rozenfeldi hinnangul näha paralleele 2014. aastaga. „Nägime pärast Krimmi, kuidas indeks nii palju kukkus – tegemist oli ülereageerimisega, ning ka siis oli hea aeg osta,“ märkis Rozenfeld. „Aga eks kõik sõltu sellest, kas investoritel on julgust aktsiaid juurde osta, pikas perspektiivis on aktsiad praegu 10 protsenti soodsamad,“ arvas ta ja lisas, et ka Trigon on oma portfellis muudatusi tegemas.

Sellegipoolest hoiatas Rozenfeld, et Vene turule investeerimisel tuleb alati arvestada geopoliitilise riskiga. „See on alati olemas,“ rõhutas ekspert.

Kaotajaks Putini lähikondsed

Kõige rohkem kaotavad analüütikute hinnangul USA sanktsioonidest Putini lähiringi kuuluva oligarhi Oleg Deripaskaga seotud ettevõtted. „Näiteks Rusal ja EN+ Group,“ tõid ATONi analüütikud CNBC vahendusel näiteid. Esimese aktsia kukkus täna ligi 29 protsenti ning viimane oli sügavamatel hetkedel isegi üle 40 protsendi madalamal.

Veel kuuluvad sanktsioneeritute nimekirja Deripaskaga seotud põllumajandusgrupp Kuban ning riiulifirma B-Finance, mille kaudu oligarh haldab oma aktsiaid firmades EN+, GAZ Grup, Evrosibenergo, Russkie mašinõ ja Rusal.

Nende ettevõtete odavnemist analüütikud aga rikastumise eesmärgil ära kasutada ei soovita. „Praeguses faasis oleks vastutustundetu soovitada neid odavalt kokku osta,“ seisab analüüsis.

Kokkuvõtlikult tähendavad sanktsioonid, et Venemaa ettevõtetted võivad kaotada ligipääsu USA turule ning näiteks Rusali puhul oleks selle kaotuse suuruseks 14 protsenti käibest. USA rahandusministeerium on juba teatanud, et viivitamatult tuleb lõpetada tehingud EN+, GAZi ja Rusali võlakirjade ning aktsiatega. Sellegipoolest usuvad analüütikud, et Venemaa pangad tulevad oma hädas ettevõtetele appi.