Nafta hind lahvatas uude kõrgusse

11. aprill 2018, 13:57
Naftatootmise platvorm.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180411/BORS/180419921/AR/0/AR-180419921.jpg

Pinged Lähis-Idas, nõrk dollar ja vähenenud hirm kaubandussõja ees on lükanud nafta hinna kolme aasta kõrgeima tasemeni.

Nafta hind tõusis teisipäeval üle 3 protsendi, kui Hiina president teatas, et soovib riiki avatumaks muuta ja imporditariife pigem alandada. Seega loodetakse, et maailma majandust ei ähvarda kardetud kaubandussõda.

Lisaks on nafta hinda toetanud USA dollari langus – eelmise aasta algusest on valuuta miinuses 15 protsendiga.

Nafta hinna tõusu ei ole suutnud tagasi hoida ka tõik, et Ühendriikide kildanafta tootjad on järjest usinamad ja USAst saab tänavu tõenäoliselt maailma suurim naftatootja. Nii maksabki nafta barrel taas üle 70 dollari.

Seitsme kuu suurim tõus

Hiina president Xi Jinping lubas teisipäeval, et muudab Hiina majanduse avatumaks ja alandab imporditariife. Sellega annab Hiina USAle järele ja vähenevad riikide vahelised kaubanduspinged.

Investorid kartsid kaubandussõda, sest see oleks ohustanud globaalset majanduskasvu, millest omakorda sõltub suuresti ka nafta hind. Kui Hiina president oli oma otsuse teatavaks teinud, vähenes see hirm märkimisväärselt.

Brenti toornafta futuurid kallinesid teisipäeval 3,5 protsenti, 71,04 dollarini barrelist, mis on suurim päevane tõus alates septembrist. Pärast kauplemispäeva lõppu jõudis Brent 71,34 dollarini, mis on kõrgeim tase alates 2014. aasta detsembrist. 

Hinnatõus jätkus ka kolmapäeval, mil Trump teatas, et Venemaa peaks Süüria raketirünnakuteks valmis olema. Varasemalt olid venelased lubanud Süüriasse saadetavad USA raketid alla lasta. Brent kauples kolmapäeva õhtul 71,5 dollaril.

WTI toornafta tõusis kahe päevaga 4 protsenti.

„See on suur päev,“ ütles investeerimisfirma Blue Line Futuresi president Bill Baruch Reutersile. „Hirm kaubandussõja ees vähenes, oma osa nafta hinna tõusus on ka geopoliitikal ja nõrgemal dollaril.“

Geopoliitilised pinged

Ühendriigid koos liitlastega kaaluvad õhurünnakuid Süüria presidendi Bashar al-Assadi vägede vastu, sest väidetavalt kasutas valitsus tsiviilisikute vastu gaasirelva. Lähis-Ida ebakindlus andis nafta hinnale hoogu juurde.

Euroopa lennujuhtimise agentuur Eurocontrol ütles teisipäeva hilisõhtul, et rakette võidakse kasutada juba järgneva 72 tunni jooksul. See võib katkestada navigatsiooniseadmete tööd.

Süüria ei ole väga suur naftatootja, aga Lähis-Ida tervikuna on maailma tähtsaim naftaeksportija, mistõttu avalduvad sealsed pinged kohe ka naftaturul. Kardetakse ka seda, et USA võib Iraani vastu uuesti sanktsioonid kehtestada.

„Nafta hind tõuseb, sest Lähis-Ida pinged on kasvanud,“ kinnitas ka maaklerifirma OANDA Aasia-Okeaania kauplemise juht Stephen Innes Reutersile.

Nii Brent kui ka WTI kallinesid nädala esimese kahe kauplemispäeva jooksul üle 5 protsendi. Mõlemad on eelmise nädala kaotused tasa teinud. Eelmisel nädalal kukkus nafta hind rohkem kui 4 protsenti.

Nõrk dollar annab hoogu

Nafta hinna tõusule aitab kaasa ka nõrgem dollar. Valuuta kukkus teisipäeval suuremate valuutade suhtes kahe nädala madalaima tasemeni.

ICE dollariindeks langes 89,50 punktini – viimati oli valuuta nii madalal märtsi lõpus. Tänavu on dollar langenud 2,5 protsenti ning mullu odavnes lausa 13 protsenti.

Nõrgem dollar tähendab, et teiste valuutade kasutajate jaoks muutub nafta suhteliselt odavamaks, mis suurendab selle nõudlust ja tõstab seega hinda.

USA naftafirmad toodavad rohkem

Turul on ka indikaatoreid, mis ei viita hinnatõusule. Näiteks USA naftavarud kasvasid 6. aprillil lõppenud nädalaga 1,8 miljoni barreli võrra, 429,1 miljoni barrelini, selgub American Petroleum Institute'i (API) andmetest. Analüütikud ootasid, et varud vähenevad 189 000 barreli võrra.

Lisaks toetab ebakindlust ka USA Energia Informatsiooni Administratsiooni (EIA) prognoos, mille järgi kasvab Ühendriikide naftatootmine 2019. aastal oodatust enam. Peamiselt aitavad kasvule kaasa USA kildanafta tootjad. Organisatsioon prognoosib, et USA naftatootmine kasvab järgmisel aastal 11,44 miljoni barrelini päevas. Varem oodati 11,27 miljoni barreli suurust päevatootmist.

Rahvusvaheline Energiaagentuur teatas veebruari lõpus, et USAst saab tõenäoliselt juba tänavu maailma suurim naftatootja. Kui mullu tõugati teiselt kohalt Saudi Araabia, siis selle aasta lõpuks peaks tootmine ületama 11 miljoni barreli piiri, millega minnakse mööda ka Venemaast.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. April 2018, 13:57

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing