Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Nafta käis 80 dollari juures ära
Täna hommikul oli Brenti toornafta barreli hind kerkinud 79,4 dollarile. Viimaste nädalate tõusule aitasid kaasa nii pinged Lähis-Idas kui ka Aasia energianälg.
Segadused Lähis-Idas ja pinged Iraani ümber on tõstnud nafta hinna ligi nelja aasta kõrgeimale tasemele. Korraks käis hind ka 80 dollari juures ära. Brenti sordi barreli hind on jõudnud 79,8 ja WTI toornafta 72 dollarini. Hinda aitavad kergitada OPECi tootmispiirangud, mida naftakartell plaanib jätkata olenemata sellest, kuidas Iraani kriis laheneb.
Samuti on tänavune kiire majanduskasv maailmas nõudlust suurendanud. Juba ennustab Bank of America, et järgmiseks aastaks jõuab nafta barreli hind 100 dollari juurde. Teisalt hoiatab Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA), et liiga kõrge hind võib jällegi nõudlust vähendada.
Kalli nafta võitjad ja kaotajad
Kõrge nafta hinna üle rõõmustavad eelkõige tootjariigid, kelle jaoks on nafta oluline tulu riigieelarves, teiste seas Venemaa. Samuti lõikavad hinnast kasu energiakontsernid nagu Equinor, endise nimega Statoil, BP ja teised.
Probleeme tekitab kõrge kütuse hind teistele sektoritele: otseselt lööb hind transpordiäri, kus kütuse hind moodustab olulise osa kuludest. Transpordisektorist jõuab hinnatõus aga kiiresti teiste toodeteni.
Reutersi andmetel on üheks suurimaks kaotajaks maailma suurim naftaimportija Hiina – aprillis importis Hiina 9,6 miljonit barrelit päevas ehk 10 protsenti kogu maailmas kasutatavast naftast. Praeguste hindade juures tähendab see, et Hiina maksab nafta eest päevas 786 miljonit dollarit, mis teeb aastas 280 miljardit dollarit.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.