OPEC pidas lubadust, aga ei üllatanud

Turud on olnud OPECi seekordse kohtumise eel põnevil. Reede hommikul tõusis Brenti toornafta hind 1,1%, 73,89 dollarini barrel, WTI kerkis veidi enam, 1,5% jagu ning kauples 66,49 dollaril barrel. Hinnatõus oli peamiselt tingitud sellest, et Iraan polnud enam kuigi huvitatud nafta tootmismahu suurendamisest. See on suur muutus, arvestades, et neljapäeval näis Iraan üsna soojalt vastu võtvat idee tootmist veidi suurendada. Siis reageeris nafta hind langusega.

“Meil midagi küpseb,” vastas Iraani naftaminiser Bijan Zanganeh ajakirjanikele reedel pärast Saudi Araabia naftaministriga kohtumist ning enne OPECi ametlike kõneluste toimumist.

Ka selle nädala keskpaigas ütles Zanganeh, et Iraan võib tootmismahtude suurendamise koha pealt leebuda, ning see langetas kohe ka musta kulla hinda. Täna ütles ta, et naftalepe ilmselt muutub, ent ei avanud oma mõtet. Ta lisas, et saudide loodetud miljoni barreli suurune tootmismahu tõus on liialt suur, mis andis märku, et tegelikult on Iraan läbirääkimisteks valmis.

OPECisse kuuluvate riikide naftaministrid on aktiivset lobitööd teinud sisuliselt terve nädal ning see on segadusse ajanud analüütikud, kes ütlesid justkui ühest suust, et seekordne kohtumine on geopoliitiline, ent tulemuses ülemäära kindel olla siiski ei või. Saudid ja organisatsiooni mitte kuuluv Venemaa, kes osaleb naftaleppes, on pikalt promonud tootmismahu tõusu. Samas Iraan, Iraak ja Venezuela on pidanud võimsat sõnasõda, et tootmismaht samale tasemele jääks.

Üldjuhul on siiski kogu nädala vältel oldud seisukohal, et OPEC mingi leppega kohtumiselt naaseb. Samas ei saa täielikult välistada ka seda, et konsensusele ei jõuta. Just nii vihjas Iraani naftaminister neljapäeva hilisõhtul, kui tunnistas, et ilmselt lahkuvad organisatsiooni liikmed kohtumiselt eriarvamustega.

Uus päev tõi aga uued mõtted ning reede hommikul tuli Saudi Araabia naftaminister Khalid al-Falih välja avaldusega, et aasta teises pooles on prognoosida suurt nõudluse kasvu ning praegustes tingimustes ka defitsiidi suurenemist. See omakorda tähendab, et organisatsioon peab naftakraane veidi lahti keerama. Viimase all pidas al-Falih silmas seda, et OPECi liikmed suurendavad tootmist suisa miljoni barreli jagu päevas. Veelgi enam, Saudi Araabia liitlane tootmismahu tõstmisel ehk Venemaa on välja käinud ambitsioonikad 1,5 miljonit barrelit.

Naftatööstuse siseringi kuulujad on meediale jõudnud aga juba poetada, et saudid teevad üksnes suuri sõnu – tegelikult suurendatakse naftatootmist umbes kolmandiku jagu Saudi Araabia väljakäidud eesmärgist. Analüütikud kalkuleerisid, et tegelik tootmismahu tõstmine jääb 600 000 kuni 800 000 barreli juurde.

Sisulises plaanis analüütikud ei eksinud. OPECi kohtumise tulemused ei lasknud end ülemäära kaua oodata. Reuters vahendas, et OPEC tõstab tootmismahtu umbes miljoni barreli jagu päevas. Uus lepe hakkab kehtima juulis.

Tõsi, miljon barrelit on ilmselt nominaalne ning tegelikult suureneb tootmine veidi vähem, kuna mitu naftariiki on tootnud alla oma võimete ning seega ei suuda väga kiiresti mahtu tõsta. Samas ei ole OPECi allikate sõnul teistel tootjatel õigus selle võrra rohkem toota, et puudu jäävat osa nii-öelda tasa teha.

Reedel pärast otsuse saabumist näitas nafta hind aga tõusu. Brenti toornafta hind tõusis koguni 3%, 74,24 dollarini barrel. Õige pea võttis hind siiski suuna alla ning liigub praegu 75 dollari juures. WTI toornafta hind edenes 1,8 dollari jagu, 67,34 dollarile barrel.

“Kohene nafta tootmise tõus mahub turule lihtsalt ära,” kommenteeris BNP Paribas’ naftastrateegia juht Harry Tchilinguirian.

Again Capitali partner John Kilduff ütles CNBC-le antud kommentaaris, et ilmselt võib hinnatõusu põhjust otsida sellest, et leppe kohta on avalikustatud suhteliselt vähe detaile.

Nafta hind on käinud üles-alla viimased neli aastat. Kui aastal 2014 liikus Brenti toornafta barreli hind 100 dollari juures, siis 2016. aastaks oli see kukkunud 26 dollarile. See oli ka põhi ning õige pea hakkas hind edenema, ületades möödunud kuul 80 dollari taseme.

Nafta hinda on peamiselt aidanud kergitada OPECi naftalepe, mis tähendab, et tegu on kollektiivse püüdlusega vähendada turul olevat naftat, seda ise vähem tootes. Kritiikud on sageli aga pannud kahtluse alla OPECi võimekuse, kuivõrd ka USA naftatootjad on oma rolli viimastel aastatel turul suurendanud.

Reedel sõlmitud naftalepet pole S&P Globali naftaturu analüütiku Gary Rossi sõnul aga ilmselt kauaks. Nõudlus tema sõnul tõuseb ning nii-öelda vaba ruumi pole just palju. Kui Venezuela ja Iraan ei suuda oma tootmist suurendada, tähendab see lõppkokkuvõttes, et OPECi leppest pole laias plaanis kasu ning hind hakkab taas üles rühkima.