Artikkel

    Kuidas pereliikmed investeerima panna?

    Kui tahad, et pereliige investeerima hakkaks, pead enne aru saama, millised on tema hirmud, soovid ja ootused. Lõpliku vastutuse oma raha eest peab aga võtma tulevane investor ise, tõdesid väikeinvestorid Kärt ja Kristjan Liivamägi täna Investeerimisfestivalil.

    „Iga inimene on unikaalne, iga investor on unikaalne ja iga teie perekonna liige on unikaalne,“ tõdes finantsökonoomika doktorist väikeinvestor Kristjan Liivamägi. „Kui kedagi investeerima suunata, tuleb kõigepealt ära kuulata tema hirmud, soovid ja ootused ning see, mille külge ta on ankurdunud – selle informatsiooni põhjal saab talle selgitada võimalusi ja koostada personaalne, magamist võimaldav lähenemine,“ lisas Liivamägi, kes teenib oma investeeringutelt igal kuul 5000 euro suurust passiivset tulu.
    Suuna varaklasside vahel
    Kristjan Liivamägi meelitas investeerimise juurde oma abikaasa. „Kristjan jagas minuga oma investeerimistegevusega seonduvat kohe algusest,“ tõdes Kärt Liivamägi. „Algul mõtlesin, et see kõik on küll huvitav, kuid alustan sellega siis, kui mul on rohkem teadmisi ja raha.“
    Seejärel näitas Kristjan Liivamägi talle Exceli tabelit, mis kirjeldas ära investeerimisportfelli eksponentsiaalse kasvu. „See avas mu silmad, hakkasin mõtlema, et pean alustama kohe,“ rääkis Kärt Liivamägi.
    Esialgu oli värske investor enda sõnul ankurdnud kinnisvarasse investeerimise külge, kuid mõtles hiljem tänu abikaasale ümber. „Tahtsin kinnisvaraobjekte osta ning nende väljaüürimise kaudu tootlust teenida – tundus käegakatsutav varaklass, mis ei kao kuhugi,“ kirjeldas Kärt Liivamägi oma teekonna algust. „Seejärel näitas Kristjan mulle taas lihtsat tabelit, mis kajastab üürikinnisvara tulusust. Vaatasime objektide hindu ja üüre ning sain aru, et tootlusnumber ei ole üldse atraktiivne,“ lisas Kärt Liivamägi.
    Lisaks on Kärt Liivamägi praeguseks enda sõnul aru saanud, et kinnisvara puhul läheb väga suur summa ühe objekti alla. „Kinnisvara puhul peab kõik munad ühte korvi panema ning ühe investeeringuga võetakse endale liiga suured riskid,“ nentis ta.
    Suunab ka teisi
    Lisaks abikaasa aktiivse investeerimise juurde toomisele suunab Kristjan Liivamägi ka teisi oma pereliikmeid. Nii on tehtud portfell ka tema 2aastasele pojale. „Praegu ei saa ta sellest veel aru, kuid see portfell on midagi, mis võimaldab talle kunagi, kui ta tuleb kurtma, et miks mulle matemaatikat vaja on, reaalsest elust näiteid tuua,“ kirjeldas Liivamägi. Tema meelest võiks laste investeeringutele mõelda juba nende varajases eas. „Praegu on minu poja portfelli suurus sama suur, kui minu oma siis, kui olin 21 aastane,“ nentis Kristjan Liivamägi.
    Lisaks on tema hinnangul võimalik inimesi suunata investeeringute juurde nii, et oled neile lihtsalt toeks. „Näiteks luua kombinatsioon, kus investeerimisest huvitatu, kel puuduvad teadmised, on küll oma varahaldusettevõtte omanik ja juhatuse liige, kuid nõustaja panustab musta töö tegemisse ja strateegia loomisesse,“ kirjeldas Kristjan Liivamägi. „Järk-järgult saab liikuda nõustatava järjest aktiivsema panuse suunas – tähtis on see, et ta julgeks lõpuks ka ise vastutust võtta,“ rõhutas ekspert.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Enn Listra: vanasse jõkke astuda ei saa. Ega tohi
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Soovitused Rootsist: kuus tehnoloogiafirma aktsiat, mis pärast krahhi üles korjata
Tehnoloogiafirmade aktsiad kannatasid ära raske aasta ja on nüüd hakanud uuesti tuult tiibadesse võtma. Praegu pole veel hilja mõni aktsia osta ja kõrge lend kaasa teha.
Tehnoloogiafirmade aktsiad kannatasid ära raske aasta ja on nüüd hakanud uuesti tuult tiibadesse võtma. Praegu pole veel hilja mõni aktsia osta ja kõrge lend kaasa teha.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Troopikasaarel tõusis sibula hind röögatult kõrgele
Filipiinidel on sibula kilo hind tõusnud 700 peesoni (ligi 12 eurot), mis on rohkem kui sealne päevane miinimumtöötasu.
Filipiinidel on sibula kilo hind tõusnud 700 peesoni (ligi 12 eurot), mis on rohkem kui sealne päevane miinimumtöötasu.

Olulisemad uudised

Odavlennufirma Flybe läks teistkordselt põhja
Varem Londoni börsil noteeritud odavlennufirma Flybe läks kolme aasta jooksul juba teist korda kohtu otsusega haldurite kätte ja selle operatsioonid peatati.
Varem Londoni börsil noteeritud odavlennufirma Flybe läks kolme aasta jooksul juba teist korda kohtu otsusega haldurite kätte ja selle operatsioonid peatati.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.