„Iga inimene on unikaalne, iga investor on unikaalne ja iga teie perekonna liige on unikaalne,“ tõdes finantsökonoomika doktorist väikeinvestor Kristjan Liivamägi. „Kui kedagi investeerima suunata, tuleb kõigepealt ära kuulata tema hirmud, soovid ja ootused ning see, mille külge ta on ankurdunud – selle informatsiooni põhjal saab talle selgitada võimalusi ja koostada personaalne, magamist võimaldav lähenemine,“ lisas Liivamägi, kes teenib oma investeeringutelt igal kuul 5000 euro suurust passiivset tulu.

Suuna varaklasside vahel

Kristjan Liivamägi meelitas investeerimise juurde oma abikaasa. „Kristjan jagas minuga oma investeerimistegevusega seonduvat kohe algusest,“ tõdes Kärt Liivamägi. „Algul mõtlesin, et see kõik on küll huvitav, kuid alustan sellega siis, kui mul on rohkem teadmisi ja raha.“

Seejärel näitas Kristjan Liivamägi talle Exceli tabelit, mis kirjeldas ära investeerimisportfelli eksponentsiaalse kasvu. „See avas mu silmad, hakkasin mõtlema, et pean alustama kohe,“ rääkis Kärt Liivamägi.

Esialgu oli värske investor enda sõnul ankurdnud kinnisvarasse investeerimise külge, kuid mõtles hiljem tänu abikaasale ümber. „Tahtsin kinnisvaraobjekte osta ning nende väljaüürimise kaudu tootlust teenida – tundus käegakatsutav varaklass, mis ei kao kuhugi,“ kirjeldas Kärt Liivamägi oma teekonna algust. „Seejärel näitas Kristjan mulle taas lihtsat tabelit, mis kajastab üürikinnisvara tulusust. Vaatasime objektide hindu ja üüre ning sain aru, et tootlusnumber ei ole üldse atraktiivne,“ lisas Kärt Liivamägi.

Lisaks on Kärt Liivamägi praeguseks enda sõnul aru saanud, et kinnisvara puhul läheb väga suur summa ühe objekti alla. „Kinnisvara puhul peab kõik munad ühte korvi panema ning ühe investeeringuga võetakse endale liiga suured riskid,“ nentis ta.

Suunab ka teisi

Lisaks abikaasa aktiivse investeerimise juurde toomisele suunab Kristjan Liivamägi ka teisi oma pereliikmeid. Nii on tehtud portfell ka tema 2aastasele pojale. „Praegu ei saa ta sellest veel aru, kuid see portfell on midagi, mis võimaldab talle kunagi, kui ta tuleb kurtma, et miks mulle matemaatikat vaja on, reaalsest elust näiteid tuua,“ kirjeldas Liivamägi. Tema meelest võiks laste investeeringutele mõelda juba nende varajases eas. „Praegu on minu poja portfelli suurus sama suur, kui minu oma siis, kui olin 21 aastane,“ nentis Kristjan Liivamägi.

Lisaks on tema hinnangul võimalik inimesi suunata investeeringute juurde nii, et oled neile lihtsalt toeks. „Näiteks luua kombinatsioon, kus investeerimisest huvitatu, kel puuduvad teadmised, on küll oma varahaldusettevõtte omanik ja juhatuse liige, kuid nõustaja panustab musta töö tegemisse ja strateegia loomisesse,“ kirjeldas Kristjan Liivamägi. „Järk-järgult saab liikuda nõustatava järjest aktiivsema panuse suunas – tähtis on see, et ta julgeks lõpuks ka ise vastutust võtta,“ rõhutas ekspert.