Kuidas luua igailmaportfell?
Olla või mitte olla investor? Kuidas aru saada, millised on head varaklassid ja kuidas on võimalik luua endale korraliku tootlusega investeerimisportfell?
Nagu Hamlet oli eksistentsiaalsetel otsingutel, nii otsivad neile küsimustele kindlasti vastuseid alustavad investorid, kes lõpuks ei julgegi investeerimist alustada. Samade küsimuste ees võivad seista ka valdkonnaga tuttavad inimesed, kes pole olnud ehk veel kuigi edukad.
Selliste ambitsioonikate inimeste aitamisele ongi pühendunud ameeriklasest investor ja investeerimisguru Paul A. Merriman.
Merriman on investeerimismaailmas tegutsenud üle 30 aasta. Ta on asutanud finantsharidusfondi, kirjutanud investeerimisraamatuid ja tema taskuhäälingu Sound Investing valis ajakiri Money 2008. aasta parimaks veebisaateks. Üle 20 aasta on ta olnud keskendunud igas vanuses inimeste harimisele teemal, kuidas luua niinimetatud igailmaportfell. Selline portfell võimaldab teenida pikaajaliselt kasvult, kuid peab vastu ka majanduse tsüklilisusele.
Järgnev investeerimisportfell on Merrimani arvates vaieldamatult parim viis mitmekesistada investeeringuid ja saavutada pikaajaline kasv.
Igailmaportfelli alustala on S&P 500 indeksit (SPX) jälgiv börsil kaubeldav fond (ETF), mis juba üksikult pakub korralikku tulu, olles siiski eri sektorite vahel hajutatud. See on USA börsiindeks, mille moodustavad 500 suurimat New Yorgi või tehnoloogiaettevõtete börsil NASDAQ noteeritud ettevõtet. Esindatud on kõik peamised majandusvaldkonnad, st firmad alates Apple’ist kuni Kellogg’sini. Indeksisse kuuluvate aktsiate nimekiri vaadatakse perioodiliselt üle. Koostamismetoodika alusel võivad indeksisse kuuluda ettevõtted, mis on noteeritud eelmainitud börsidel ja esitavad perioodiliselt USA turujärelevalve nõuetele vastavaid aastaaruandeid. Nende ettevõtete varad asuvad peamiselt USAs ja sealt saadakse ka enamus tuludest. Selliste ettevõtete turuväärtus on üle 6,1 miljardi dollari.
S&P 500 loodi 1957. aastal ja selle väärtus on nüüdseks kasvanud 23,7 triljoni USA dollarini. Indeksit haldab S&P Dow Jones. Aastate 1957–2018 netotootlus oleks olnud ilma dividende arvestamata koguni 6301,27% ehk u 7% aastas.
USA majandusuuringute organisatsiooni NBER väitel kirjeldavad S&P 500 indeksis sisalduvate firmade aktsiad makroökonoomilisi tsükleid kõige paremini. Näiteks kui USA aktsiaturg tõuseb päevas teatud protsendi võrra, peetaksegi sellega tavaliselt silmas just S&P 500 protsentuaalset tõusu.
S&P 500 indeks kuulub ka ühe maailma kuulsaima ja edukaima investori Warren Buffetti soovituste hulka. Indeksit jälgivad paljud maailma suurimad börsil kaubeldavad fondid nagu IVV, VOO ja SPY, samuti Euroopa jaeinvestoritele XETRA börsi kaudu kättesaadav iShares Core S&P 500 UCITS ETF (SXR8). Bloombergi andmetel on selle fondi 2010.–2018. aasta netotootlus olnud lausa 195,9%, mis on ligikaudu 15,2% aastas.
Kuna S&P 500 on USA börsiindeks ning iShares Core S&P 500 UCITS ETF eurodes kauplev fond, tulenevad erinevused suuresti dollari ja euro omavahelisest tugevnemisest või nõrgenemisest.
S&P 500 indeksit jälgivasse fondi investeeritakse Merrimani portfellist algul 100%. Seejärel hakatakse lisama järjest väikesi võrdseid osi üheksa hoolikalt valitud USA ja rahvusvaheliste indeksifondide seast, millest igaüks võimaldab portfelli mitmekesistada ja tootlust veelgi suurendada. Samal ajal vähendatakse S&P 500 osakaalu portfellis. Kui see on õigesti ja korralikult tehtud, on tulemuseks väikese kuluga portfell, millel on tohutu ampluaa ning mis kasutab turuvõimalused täielikult ära.
Merrimani näide põhineb aastail 1970–2015 ja esialgne investeering on 100 000 USA dollarit. Tasub panna tähele, et see on hüpoteetiline portfell kogutootluse (reinvesteeritud dividendidega) ja portfelli koostamise meetodi demonstreerimiseks. Otse indeksitesse investeerida ei saa ja esimesed ETFid tekkisid alles 1990. aastatel.
NB! 2018. aastal jõustunud Euroopa Liidu kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) määruse alusel ei saa tavaklient Euroopas enam USAs registreeritud fondidega kaubelda. Euroopas tuleb tal sarnase portfelli loomiseks asendada USA ETFid Euroopas kättesaadavate UCITS-fondidega.
Merrimani igailmaportfell
Portfell nr 1
Portfell koosneb ainult S&P 500 indeksist. Aastail 1970–2015 oli indeksi aastane keskmine kogutootlus umbes 9,28%. Esialgne investeering 100 000 USA dollarit oleks kasvanud 5,86 miljoni dollarini. Merrimani arvates on see hea tulemus, aga kui hakata portfelli mitmekesistama, on tootlus palju suurem.
Euroopas on kättesaadav iShares Core S&P 500 UCITS ETF (SXR8).
Portfell nr 2
S&P 500 osakaalu portfellis vähendatakse 10% võrra. See summa investeeritakse mõnda fondi, mis koosneb suurettevõtete aktsiatest, näiteks Vanguard Russell 1000 Value ETF (VONV) sisaldab tuntud firmasid nagu Intel, Pfizer, Exxon Mobile ja Berkshire Hathaway. Ainuüksi 10% muutus viib portfelli kogutootluse ligikaudu 9,66%-ni, mis omakorda kasvataks investeeringut 1,09 miljoni dollari võrra.
Kuna Russell 1000 indeksit jälgivate fondidega Euroopas kaubelda ei saa, võiks alternatiiv olla näiteks MSCI USA Index UCITS ETF 1C (XD9U).
Portfell nr 3
S&P 500 indeksi osakaalu vähendatakse 80%-ni ja seejärel paigutatakse 10% portfellist väiksemate ettevõtete aktsiatesse. Merriman soovitab näiteks Vanguard S&P Small-Cap 600 ETFi (VIOO). See muutus kasvatab kogutootlust ligikaudu 0,15%, mis protsendilises mõttes ei tundu suur, kuid rahaliselt on investeeringu lõppväärtus nüüd juba 7,4 miljonit USA dollarit. Võrreldes portfelliga nr 1 on väärtuse kasv 26,3%. Siin tuleb esile Merrimani üks õpetusi: väikesed erinevused tootluses võivad piisava aja jooksul tuua kaasa tohutud erinevused rahalises väärtuses.
Sarnaselt koostatakse portfell nr 4: S&P 500st paigutatakse veel 10% väiksemate firmade aktsiatesse, näiteks iShares S&P Small-Cap 600 Value ETFi (IJS). Nimelt on ajalooliselt just sellistel fondidel olnud suurem tootlus kui S&P 500 indeksil, mis koosneb ainult suurtest ettevõtetest. Nüüd on investeering kasvanud 46 aasta jooksul 8,82 miljonile USA dollarile.
Euroopas on kättesaadavad näiteks iShares S&P Small Cap 600 UCITS ETF USD (IUS3), Russell 2000 UCITS ETF (XRS2), LYXOR ETF MSCI EMU VALUE UCITS ETF (VAL) ja WisdomTree Europe SmallCap Dividend UCITS ETF (DFE).
Portfell nr 5
Järgmise sammuna paigutatakse järgmine 10% USA kinnisvarainvesteeringutest (REIT) koosnevasse fondi, nagu seda on Vanguard REIT ETF (VNQ). REIT on ühing, mille eesmärk on omada ja hallata kinnisvara üüritulu saamise eesmärgil. Kinnisvara on stabiilse rahavooga investeering, näiteks peab REIT maksma igal aastal vähemalt 90% oma maksustatavast tulust aktsionäridele dividendidena välja.
Tänu kinnisvara lisamisele on investeeringute kogutootluseks saavutatud juba 10,36% ehk lõppväärtuseks 9,32 miljonit USA dollarit. Euroopas on kättesaadav SPDR Dow Jones Global Real Estate UCITS ETF (SPYJ).
Erinevaid varaklasse lisades on saavutatud olukord, kus munade mitmes korvis hoidmisega on portfellil nüüd mitu korda suurem tootlus ja väiksem volatiilsus. Paljud investorid küllap peatuksid siinkohal, kuid Merriman soovitab veel rohkem mitmekesistamist, tuues juurde rahvusvahelise tasandi.
Portfellis nr 6 jaotatakse rahvusvaheliste suur- ja väikefirmade fondidesse mitu 10% osakaalu ning portfellis nr 7 lisatakse 10% ulatuses arenevaid turge.
Euroopas on kättesaadavad näiteks iShares MSCI China ETF (MCHI), Xtrackers CSI300 Swap UCITS ETF (XCHA), iShares STOXX Europe 600 UCITS ETF (EXSA), Xtrackers MSCI Europe Small Cap UCITS ETF (DX2J), iShares Core MSCI Japan IMI UCITS ETF (IJPA), AMUNDI ETF MSCI EM ASIA UCITS ETF (AASI) ja MSCI Emerging Markets UCITS ETF (IEMM).
Lõpuks on jaotatud algne 100 000 USA dollari suurune investeering kümne erineva fookusega fondi vahel. Selle tulemusena on saavutatud väiksem risk ja ligikaudu 11,28% kogutootlust ning summa on kasvanud 13,65 miljoni USA dollarini.
Osale arutelus