Vanad pangad saevad ise enda jalga

Pankade kokku hoitud kulutused õõnestavad nende endi võimekust tulevikus kasumit teenida, rääkis investeerimisfondi Vidici Ventures partner Peter Larsson era- ja riskikapitali konverentsil 0100 Conferences Tallinn.

Riskifondide sõnul ootab uuenduslikke finantstehnoloogia ettevõtteid ees ilus aeg, tõdeti 0100 Conference'i korraldatud era- ja riskikapitali konverentsil Tallinnas.  Foto: Kaspar Allik

Pangad on Larssoni sõnul sellise olukorra ise endale põhjustanud. "Pangandus on tehtud väga ebaseksikaks," ütles ta. Pankade kokku hoitud kulutused, nii pangakontorite kui ka sularahaautomaatide poolt, õõnestavad nende endi tulevikus teenitavat kasumit. Seeläbi kaovad ära kanalid, mille kaudu neile teenuseid müüa. "Sind ei oodata enam pangakontorisse," leidis Larsson.

See on kaasa toonud finantstehnoloogia suure arengu. Finantstehnoloogias pole iseenesest midagi uut. Sinna alla saab lugeda nii pangaautomaadi kui ka internetipanganduse. Küll aga on viimase viie aasta jooksul oluliselt suurenenud muutuste kiirus, rääkis Jonas Bjarke Jensen konsulteerimisfirmast Copenhagen Economics.

Praegune innovatsioon finantstehnoloogias ei tule aga mitte pankadelt endilt, vaid sektorivälistelt iduettevõtetelt. "Iga hea idee kohta, mis meil on firmas, on keldris kümme advokaati, kes leiavad põhjusi, miks see ei ole hea idee," võttis suurte pankade suhtumise kokku Lauri Lehtmaa, riskifondi Creandum investeeringute haldur.

Raha tuleb aina juurde

Nagu muudes iduettevõtluse sektorites, liigub ka fintech'is aina rohkem raha, rääkis riskifondi Inventure investeeringute haldur Lauri Kokkila. Investorkond on läinud varasemast suuremaks ning institutsionaalsete riskifondide kõrvale on tulnud eraisikud ja vähem professionaalsem rahapakkumine.

Sellega nõustub ka riskifondi Vidici Ventures partner Peter Larsson. "Me näeme tohutus hulgas väga häid fintech'i ettevõtteid tulemas, seega on meil hea iduettevõtete pakkumine mitte ainult Põhjalast, vaid ka Euroopast ja Inglismaalt," ütles ta. Ainus väljakutse on see, et suured riskifondid investeerivad suurtesse fintech'idesse, samas väikestel fintech'idel on keeruline rahastust saada.

Ühtlasi näeb aina enam fintech'e töötamas koos pankadega, kellelt mitu aastat tagasi turuosa üritati ära võtta, ütles riskifondi Target Global partner Olga Shikhantsova. Kui varem noppisid fintech'id suurte ja aeglaste pankade üksikuid teenuseid ja pakkusid neid paremini ning kvaliteetsemalt, siis nüüd oleks aeg koostööks. Pankadel on endiselt hea infrastruktuur, palju kapitali ning suur hulk kliente, ütles Shikhantsova.

Keeruline sektor

Samas pole üksikute funktsioonide noppimine suurte pankade küljest pikaajaline konkurentsieelis. "Peab vaatama, kuidas rohkem väärtust pakkuda, eriti inimestele, kes seni pole pangandusteenustele ligipääsu saanud," nentis Lauri Lehtmaa.

Suured pangad hakkavad samuti aina arohkem ise fintech'idesse investeerima ja koostööd tegema. "Ma väidaks, et kui tahta fintech'is hakkama saada, pead sa sektorit tundma ja kogemust omama, muidu on selles sektoris raske orienteeruda," ütles Kokkila.

Teisalt on väikestel ettevõtetel jätkuvalt keeruline klienti massiliselt enda juurde panka meelitada, rääkis Larsson. "Euroopa tasandil oleks sellest parim näide Revolut," selgitas ta. Keeruline on tekitada usaldust, et kõik enda rahaasjad iduettevõttesse üle koliks. Rootsi näitel on just sellega hakkama saanud Lendify. "Neil on klientidele peod, nad viivad neid kinno ja annavad neile popkorni – keegi pole seda varem teinud," rääkis Larsson. Ja sotsiaalmeedia ajastul võib see Larssoni sõnul väga kiiresti levida.

Jaga lugu:
Hetkel kuum