Jaga lugu:
Börsiuudised
Ainult tellijale

Stockholmi börs: depressioonist eufooriaks

Üks Stockholmi börsi suurtest tõusjatest on elektroonikafirma Electrolux.  Foto: Reuters/Scanpix

Eelmise aasta miinusega lõpetanud Stockholmi börs on tänavu otsekui ümber tehtud, olles 10 protsenti ületava tootlusega Euroopa üks edukamaid börse.

Tõusule ladus vundamendi jõulueelsele mullusele madalaimale hinnatasemele järgnenud spurt detsembri lõpupäevil. Siiski lõpetas Stockholmi börs läinud aasta 7,7 protsendi jagu miinuses. See oli esimene negatiivse tootlusega lõppenud aasta Rootsis alates 2011. aastast – siis oli miinus 18 protsenti.

Ehkki tänavune tõus on uhke, pärsib Stockholmi börsi tootlust välisinvestoritele endiselt odav ja veelgi enam odavnev Rootsi kroon. Mullu aasta lõpus euro suhtes tõusma hakanud krooni kurss läks jaanuaris uuesti langusse ja on aasta algusega võrreldes praegu juba 2,5 protsenti odavam. Peatselt on oodata krooni edasist odavnemist, seda nn dividendihooaja efekti tõttu.

Häid tulemusi on Rootsis viimase kolme kuuga näidanud energeetika- ja tööstussektor, börsirallit on aga pidurdanud kehvalt esinevad pangad, meedia- ja telekomiettevõtted.

Naftafirma üllatusralli

Stockholmi suurim rallija on olnud nafta- ja gaasifirma Lundin Petroleum aktsia, mille hind on kolme kuuga tõusnud 46 protsenti. Mullu septembris 340 krooni juures hinnatipu teinud Lundini aktsia vajus kolme kuuga 220 kroonini, et järgmise kolme kuuga taas üle 300 krooni taseme tõusta.

Huvitaval kombel ei olnud Lundini jaanuari lõpus avaldatud 2019. aasta eelvaatel – kus ennustati mullusest suuremaid kulutusi maardlate otsimisele ja arendamisele ning ka olemasolevatest maardlatest nafta ammutamisele – mingit silmanähtavat mõju aktsia kursile.

Kolme kuuga on enam kui kolmandiku oma hinnale lisanud Evolution Gamingu ja Dometicu aktsiad. Esimene neist on veebihasartmängude tootja, teine valmistab matkaautodele ja lõbusõidupaatidele mõeldud kodutehnikat.

32 protsenti on detsembri lõpust tõusnud kaevandusfirma Boliden aktsia, 28 protsenti tuntud kodumasinatootja Electroluxi aktsia. Tublist tõusust hoolimata hoiab Swedbanki analüüsiosakond mõlemal aktsial endiselt osta-reitingut, ehkki hinnasihini pole enam palju maad jäänud.

Rootsi kinnisvaraturg pole jalgu alla saanud.  Foto: EPA

Kinnisvarasektor on hädine

Endiselt on Rootsi börsi ebapopulaarseimad aktsiad kinnisvarafirmad ja see paistab olema juba pikem, mitmeaastane trend. Põhjused peituvad Rootsi kinnisvaraturu seisus, kus uusehituste arv on pika menetluse tõttu kesine, ehitushinnad suurenenud üle igasuguse mõõdu ning ka valmimistähtajad veninud väga pikaks, mis kõik on uute projektide tasuvuse löögi alla seadnud, seda eriti elamuehituses.

Magnolia Bostadi aktsia on odavnenud jõuluaegselt 40 kroonilt praegu 30 kroonini. Kolm aastat tagasi maksid investorid aktsia eest aga üle 120 krooni. Veel hullemini on käinud Oscar Propertiese käsi: aktsia hind on jõuluaegselt 17 kroonilt kukkunud pea 10 kroonini. 2017. aasta kevadel maksis ettevõtte aktsia üle 90 krooni. Langenud on ka Besqab, JM ja teised kinnisvaraettevõtted.

Kuid on ka erandeid. Stockholmis ja Göteborgis kommertskinnisvaraga tegelev Hufvudstaden on vastuvoolu ujuja. Selle ettevõtte aktsia hind kasvas mullu 120 kroonilt 140 kroonini ning tõus on jätkunud ka tänavu.

Hufvudstadenist veelgi edukam on Põhja-Rootsi kinnisvarafirma Diös Fastigheter, mille aktsia hind on tõusnud kolme kuuga kolmandiku võrra ja lööb parasjagu uusi ajaloolisi rekordeid. Sealjuures on Diös juba ületanud Swedbanki seatud hinnasihi 74 krooni, kuid pank pole oma osta-reitingut veel ümber vaadanud.

Eufooria teeb ettevaatlikuks

Swedbanki aktsiastrateeg Matias Isakson kirjutas märtsi keskel avaldatud kommentaaris, et 2019. aasta võiks üldiselt olla aktsiatele parem kui 2018. “Aga turu häirimatu üleminek sügavast mureseisundist 2018. aasta lõpus eufooriasse ja järsku tõusu 2019. aasta alguses teeb lähemas perspektiivis ettevaatlikuks,“ märkis ta.

Isaksoni sõnul näeb Swedbank Rootsi aktsiates tõusupotentsiaali ka ülejäänud aastaks, kuid väga tugev aasta algus sunnib võtma pigem neutraalse positsiooni. “Turg on tõusnud pisut liiga kiiresti,” tõdes ta.

Nädal varem teatas oma neutraalsest hinnangust Rootsi aktsiaturule ka Nordea. “Ehkki me ei ennusta majandussurutist, on lähema aja kõige tõenäolisem areng selline, et ralli turul hääbub ja turg hakkab liikuma külgsuunas,” märkis panga turuanalüüsis peastrateeg Michael Livijn.

“Ralli tõmbab muidugi ligi, aga tuleb arvesse võtta, et see on olnud kiire ja tugev,” nentis Livijn. Nordea hinnangul oleks nüüd vaja pigem selgust kasumite pikemaajalistes perspektiivides.

Eelmise nädala lõpus andis aga tõus turul mõnevõrra järele, mispeale teatas Swedbanki analüütik Robert Oldstrand Twitteris, et hirmu-ahnuse-indeks, mida pank Rootsi suuraktsiate indeksi OMXS30 suhtes arvutab, on 55 ehk läheneb neutraalsele tasemele (50) ning juba on neli seitsmest komponendist alla 50 taseme.

“Sellel tasemel on aktsiaturg muutunud rohkem tundlikuks negatiivsete üllatuste suhtes,” kommenteeris nädala alguses Carnegie Private Bankingu aktsiainvesteeringute juht David Karlsson. “Aktsiaturu trend on saanud vanaks ning valuatsioon muutunud pingutatuks. Mitu indeksit on vaid mõne punkti kaugusel ajaloolistest tippudest.”

Dividendihooaeg – vastutuul Rootsi krooni purjedes

Aprillis ja mais on SEB analüütikute hinnangul oodata Rootsi krooni kursi nõrgenemist euro suhtes saabuva dividendihooaja tõttu.

Rootsi keskpanga Riksbanki negatiivsete intresside poliitika hoiab ka Rootsi krooni endiselt nõrgana. Praeguselt tasemelt –10,4 krooni ühe euro eest – ennustavad aga SEB analüütikud kevadkuudel liikumist kursile 10,6 või isegi 10,7. Selle liikumise põhjus on märtsi lõpus algav ja mai lõpunädalateni ulatuv dividendihooaeg.

SEB arvutuste kohaselt tuleb Rootsi kontsernidel kevadisel dividendihooajal laiali jagada 150 miljardi Rootsi krooni (14,4 miljardit eurot) jagu dividendi aktsionäridele, kellest 40 protsenti asub Rootsist väljaspool.

“Arvame, et suurem osa dividendist reinvesteeritakse, kuid osa voolab kindlasti välismaale. See väljavool tähendab, et kroon tunneb taas tugevat vastutuult,” kirjutasid SEB analüütikud märtsi keskel uudiskirjas. Nende kinnitusel on Rootsi krooni odavnemine euro vastu 1–2 protsenti igal dividendihooajal korduv muster.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum