Kristjan Pruul • 25 aprill 2019
Börsiuudised
Ainult tellijale

Swedbanki pidu katku ajal

Eesti investorite uue lemmikaktsia Swedbanki tulemused olid oodatust paremad, kuid tunnistused rahapesuga seotud probleemidest tõukasid aktsia uuesti langusse.

Swedbank Eesti juht Robert Kitt jäi nõusse väitega, et kvartalit jäävad iseloomustama rahapesu-uudised.  Foto: Andras Kralla

Swedbanki majandustulemusi tasubki lugeda kahel eesmärgil: kuidas panga käekäik mõjutab neid, kes vahepeal selle aktsiaid on soetanud, ning teiseks, et näha, kuidas on skandaal mõjutanud panga tegevust näiteks Eestis.

Kliendid pole kiiret kasumit võtnud

Veebruaris avalikuks tulnud rahapesuvastaste reeglite rikkumine kukutas Rootsi suurpanga aktsia hinda paari nädalaga veerandi võrra. Samasse aega jäänud dividendiõigusega aktsionäride nimekirja sulgemine väljamakse eel kukutas hinda veelgi ja pangast sai Eesti investorite üks lemmik. Maaklerid rääkisid, et Eestis kasvas Swedbanki ostmise aktiivsus sada korda.

LHV maaklertegevuse juht Sander Pikkel ütles, et LHV klientide huvi Swedbanki vastu on aprilli lõpuks mõnevõrra rahunenud. "Tehinguaktiivsus on iga nädalaga vähenenud ning hetkel tagasi sarnasel tasemel, kus ta oli enne märtsi lõppu. Veidi on suurenenud müügitehingute arv, kuid kindlasti ei saa öelda, et investorid oleksid aktsiaid lühiajaliseks spekuleerimiseks ostnud," ütles Pikkel.

SEB klientide hulgas on Swedbanki aktsia endiselt populaarne, kuid kindlasti jäävad mahud tugevasti alla märtsi lõpu ja aprilli alguse aktiivsusele. "Üldiselt peetakse Swedbanki aktsia hinnataset SEB klientide hulgas endiselt atraktiivseks ning sellest annab tunnistust ostutehingute osakaal, mis ületab kordades müügitehingute osakaalu. Pigem tundub, et kliendid pole kiiret kasumit välja võtma tõtanud ning ootavad, mis edasi saab," ütles SEB Marketsi osakonna maakler Kert Koppel.

Swedbanki aktsia langes neljapäeval 2,15 protsenti, tulemused ületasid küll analüütikute ootuseid, kuid tunnistused rahapesureeglite rikkumisest langetasid üldist meeleolu.

SEB klientide hulgas on Swedbanki aktsia endiselt populaarne, kuid kindlasti jäävad mahud tugevasti alla märtsi lõpu ja aprilli alguse aktiivsusele.   Foto: Margit Toovere

Swedbank tunnistas probleeme rahapesuga

Aktsia langusse viinud rahapesuskandaali tulemina tunnistas Swedbank esimese kvartali tulemuste avalikustamise kõrval ka seda, et neil on jäänud vajaka rahapesuvastaste meetmete rakendamisest ning pank teeb koostööd kõigi järelevalveasutustega, kaasa arvatud USA võimudega.

“Eelnevad siseauditid on näidanud, et Swedbanki rahapesuvastases tegevuses on puudujääke,“ tunnistas panga ajutine tegevjuht Anders Karlsson neljapäeval ajakirjanikele.

Veebruaris Rootsi televisiooni saate peale rahapesuskandaalis tugevalt pihta saanud aktsia langes taas 3 protsenti. Skandaal on seni koha maksma läinud nii Swedbanki juhile kui ka nõukogu esimehele. Teles näidatud raportite järgi kahtlustatakse, et Swedbanki Eesti haru kaudu liikus kümne aasta jooksul 135 miljardit eurot kõrge riskiga mitteresidentidest klientide raha.

Puudujääkide hulgas on näiteks varasematest rahapesuskandaalidest tuntuks saanud klientidel kliendina jätkamise lubamine, kliendi tausta tundmist puudutavate nõuete rikkumine ning uurimise puudumine ja kahtlastest tehingutest ametivõimudele teatamata jätmine, rääkis Karlsson.

Karlsson tunnistas, et ametivõimude hulka, kellega koostööd tehakse, kuulub ka USA. See on olnud seni investorite peamine mure, sest USA kehtestatavad trahvid võivad osutuda mäekõrguselt suuremaks kohalikest trahvidest ning ohtu seada ka panga võimaluse jätkata dollaritehingute tegemist.

Pank lubas rajada finantskuritegudega võitleva allüksuse. Panga tellitud eelmine uurimine, mille tegi Forensic Risk Alliance, sai hiljem avalikkuses kõvasti kriitikat, nüüd on pank otsustanud tellida uue auditi, seekord advokaadibüroo Clifford Chance eestvedamisel.

Rahapesuskandaali tagajärjel on oodata kulude tõusu, seisab kvartaliaruandes. Kui varem prognoositi täisaasta kulutusteks 17 miljardit krooni, lisavad investeeringud ning rahapesuvastased protsessid kuludele ligi miljard krooni.

Swedbanki kasvu vedas üldine majandusaktiivsus

Kvartal
Puhaskasum, mln SEK
Tulu, mln SEK
I kvartal 20186 01411 797
II kvartal 20185 03310 685
III kvartal 20185 52511 077
IV kvartal 20184 59010 732
I kvartal 20195 27011 362

Swedbanki kontserni ärikasum tõusis esimeses kvartalis tervelt 13 protsenti, 6,6 miljardi Rootsi kroonini. Analüütikud olid oodanud 6,1 miljardi kroonist kasumit.

Eestis kasvas esimeses kvartalis Swedbanki kasum 48,7 miljoni euroni, mis kasvas aastaga 4 protsenti.

Kasv tulenes suurenenud tuludest ja klientide aktiivsusest, teatas kommertspank.

Anders Karlssoni väitega, et kvartalit jäävad iseloomustama rahapesu-uudised, jäi Swedbank Eesti juht Robert Kitt nõusse. „Jah, Andersi hinnang on väga täpne,“ ütles Kitt Äripäevale. Ei olnud midagi teha, rahapesuskandaali ümber olnud meediakajastus, kired ja uurimised on esimese kvartali märksõnad, tõdes ta. „Ka asjaolu, et Anders seda ütles, mitte Birgitte Bonnesen, on juba märk omaette,“ viitas Kitt ametist vabastatud Swedbanki grupi juhile.

„Ma arvan, et tulemused on soliidsed,“ rääkis Kitt Swedbank Eesti tulemustest, raputades endale samas tuhka pähe. „Kasumi kasv oli väiksem kui portfellide kasv. Ja kui kulud kasvasid kiiremini kui tulud, siis märk on valepidi,“ tõdes Kitt. „Kui vaadata finantse, tundub nagu iga teine kvartal.“

Samas öelda, et rahapesuskandaalil mingit mõju ei ole, on vale, ütles Kitt. "Milline see mõju konkreetselt on, mul on väga raske vastata." Swedbank Eesti juhi sõnul on langenud uuringud brändi osas, samas seda rahasse ümber konverteerida ta enda sõnul ei oska. "Swedbank jätkab tööd, aga laual on asjad, millega tuleb ka tegeleda," rääkis Kitt.

„Hoolimata veebruaris alanud suurest meedia tähelepanust seoses minevikus aset leidnud klientide maksetega, mille osas on tekkinud rahapesukahtlus, on jätkunud meie tavapärane töö – anname oma panuse Eesti majanduse arengusse, finantseerides ettevõtteid, väljastame laene ja liisinguid, pakume oma klientidele igapäevaseid pangateenuseid. See kajastub ka meie heades tulemustes. Oleme ka kliente juurde saanud, esimeses kvartalis avati ligi 7000 uut kontot eraisikutele ja ettevõtetele,“ ütles Kitt.

Võrdluseks Eesti väiksematel pankadel, mis siiani kvartaliaruanded on avalikustanud, kasvas Coop Pank ASi kliendiarv esimeses kvartalis 2600 võrra ja ulatus kvartali lõpuks 48 000 kliendini. LHV panga klientide arv suurenes 9500 võrra ja koguarv ületas 170 000 kliendi piiri.

Swedbanki Baltikumi puhaskasum moodustas esimeses kvartalis 57 protsenti kogutuludest, omakapitali rentaablus oli 19,8 protsenti.

Panga kogutulu kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 7 protsenti, puhas intressitulu 5,5 protsenti. Sellega jäi Eesti Swedbank alla Balti üldisele tasemele, kus puhas intressitulu kasvas isegi 8 protsenti.

Kasvu põhjustena tõi pank välja suurenenud laenumahud, mis kasvasid eelmise aastaga võrreldes 7 protsendi võrra. Panga tegevus sai tuge majanduskasvust ja palgatõusust, mis tõttu kasvasid nii eraisikutele kui ka ettevõtetele väljastatud laenumahud.

Ohu kohaks majandusele võib saada väikene konkurents suurettevõtete rahastamise turul, rääkis Kitt. "Kuidas Eesti majandus saab finantseeritud, kui meil on pakkumist vähe," ütles Kitt, viidates pensionireformile.

Hoiused kasvasid samal ajal 9 protsenti. Võrdluseks, Eesti keskpanga andmetel kasvasid ettevõtete hoiused Eestis esimesel kvartali 8 ja eraisikutel 10 protsenti.

Puhas teenustasutulu kasvas 9 protsenti. Kaarditehingutest ja maksete töötlemisest saadud tulud kasvasid tänu klientide suuremale aktiivsusele, samas kui varahaldusega seotud tulud vähenesid.

Kogukulud kasvasid 13 protsendi võrra, märkis pank. Tulemust mõjutasid suurenenud personalikulud ja digilahenduste arendamisega seotud investeeringud. Laenukahjumite reserv vähenes 0,2 miljoni euro võrra.

Panga Balti tegevuse juht Charlotte Elsnitz tõi välja ka uute pensionifondide käivitamise Lätis ja Eestis, millega loodetakse püüda kliente 70ndatel ja 80ndatel sündinud inimeste seast.

Rootsi keskpank jätkab lõdva rahapoliitikaga

Swedbanki ühel põhilisel turul lükkas Rootsi keskpank edasi nii intressitõusu kui ka rahapoliitilise lõdvendamise.

Selle tulemusel kukkus Rootsi krooni kurss 17 aasta madalaimale tasemele. Dollari suhtes langes kroon 1,4 protsenti, 9,55 kroonini dollari eest.

Keskpank teatas, et enne aasta lõppu negatiivsetest intressimääradest ei loobuta, samuti jätkab Rootsi Riksbank valitsuse võlakirjade kokkuostuga, kuni järgmise aasta lõpuni on plaanis osta neid nominaalväärtuses 45 miljardi Rootsi krooni eest. Eeldatav repomäär ei tõuse enne järgmise aasta teist kvartalit, mil see võiks kerkida –0,25 protsendilt 0,04 protsendile.

Rootsi majanduskasv on keskpanga hinnangul tugev ning inflatsioon 2 protsendile päris lähedal, kuid surve inflatsiooni tõstmisele endiselt väike. Ka teised keskpangad on märku andnud, et rahapoliitikat rangemaks ei muudeta ning endiselt on õhus suur ebakindlus seoses rahvusvahelise ja geopoliitilise olukorraga.

Hetkel kuum