Ambitsioonikas mahetootja pakub investorile närvide mängu

Artikkel

- Börsiuudised
- Mait Kraun
- 7. mai 2019 kell 3:00
Kuula
Ambitsioonikas mahetootja pakub investorile närvide mängu
Mullu Balti börsi põhinimekirja lisatud Leedu mahetootja AUGA Groupi jaoks oli möödunud aasta raske, mis peegeldus ka aktsia hinnas. Analüütikute arvates on ettevõttel aga tohutult suur kasvupotentsiaal.
Analüütikute sõnul on Auga grupi aktsial ruumi tõusta 40–60%, sest selle õiglane väärtus on 0,55–0,61 euro piires. Pildil Auga grupi turundusjuht Gediminas Judzentas. Foto: Vladimiras Ivanovas
Näiteks LHV analüütikud andsid ettevõttele märtsi alguses ostusoovituse. Aktsia õiglase hinna vahemik seati toonasest hinnast enam kui 60 protsenti kõrgemale.
SEB kapitaliturgude analüütik Eduardas Petrulis ütles, et AUGA viimased tulemused valmistasid pettumuse, aga mahetootja potentsiaali see ei vähenda. “See ei tähenda, et ettevõtte ärimudel oleks vigane. Samuti ei näita see, et maheturul ei ole potentsiaali,” nentis Petrulis.
AUGA käive kasvas mullu 12 protsenti, 54,8 miljoni euroni (eelneva aastaga võrreldes). Puhaskahjum ulatus aga 6,3 miljoni euroni, veel 2017. aastal teeniti veidi üle 5 miljoni euro kasumit. Tulemusi mõjutasid eelkõige ebasoodsad ilmastikuolud, mille mõju peaks pikaajaliselt ära tasanduma.
Riskialtimale investorile
Petrulise sõnul on ettevõttel selge visioon ja unikaalne ärimudel. “See on samal ajal nii risk kui ka võimalus. Palju sõltub sellest, mis järgnevatel aastatel saama hakkab. Eriti juhul, kui ettevõte suudab edasi laieneda.”
Analüütiku hinnangul sobib AUGA investorile, kes on valmis suuremaid riske võtma ning aktsiat pikaajaliselt hoidma. “AUGA hinnatase on küllaltki kõrge ning dividendi nad ei maksa. Seega võib seda kasvuaktsiaks nimetada. See tähendab, et peamine väärtus peitub tuleviku kasvuperspektiivis.”
Seda, kas see potentsiaal teostub, ja mis veelgi tähtsam, kas ettevõte suudab kasvu kasumiteks muuta, näitab tulevik. “Edu ei ole sellistel juhtudel kunagi kindel ja siin peitubki risk,” nentis Petrulis.
Risk peegeldub ka ettevõtte aktsia hinnas. Kahjumlik aasta langetas aktsia hinda 12 kuu jooksul ligi 30 protsendi võrra.Foto: Reuters
Kehv aasta
AUGA kirjutas oma aastaraportis, et kuiva ilma tõttu oli aasta Leedu põllufirmade jaoks raske ning see mõjutas ka nende ettevõtmisi.
Teraviljade üksuse müük suurenes 23 protsenti, 17,52 miljoni euroni. Kokku oldi sunnitud tegema aga miljonite eurode ulatuses mahakandmisi ning aasta lõpuks oli üksus ligi 1,9 miljoni euroga kahjumis.
“Eelmine hooaeg oli raske. 2017. aasta sügis oli väga vihmane ning selle tõttu külvati vähe talivilja. Kevadise külvi maht kasvas eelneva hooajaga võrreldes kaks korda,” kirjutas ettevõte raportis. “2018. aasta suvel oli vihma väga vähe. See mõjutas saagikust negatiivselt peaaegu kõigil meie põldudel.”
Kõige enam mõjutas ilm kaunviljade (herne ja oa) saagikust, mis vähenes eelneva hooajaga võrreldes ligi poole võrra. Teiste kultuuride puhul oli saagikus väga varieeruv. Näiteks suhkruroo, soja ja maisi saagikus kasvas, rapsi, kaera ja rukise saagikus aga langes.
Kahjumit suurendas ka piimatootmise äri
Grupi seenekasvatuse äril läks mullu hästi, aga piimatootmise üksus sai söödahindade tõusu ja veiseliha hinnalanguse tõttu korraliku kahjumi.
Seenekasvatuse üksuse käive suurenes 8 protsenti, 26,5 miljoni euroni. Sellele aitas kaasa nii keskmise müügihinna kui ka mahu kasv. Kokku müüs ettevõte 12 150 tonni seeni ja keskmiseks müügihinnaks kujunes 1966 eurot tonn (2017. aastal 1792 eurot).
Kuna müügihind ja -maht suurenesid kuludest kiiremini, siis suutis üksus tublisti kasumit kasvatada. Seenekasvatuse üksuse brutokasum tõusis 86 protsenti, 1,73 miljoni euroni.
Üks küsimus
Kuidas mõjutab AUGA Eestisse tulek kohalikku turgu?
SEB kapitaliturgude analüütik Eduardas Petrulis
Kuni ettevõtte kavatsused Eesti turul ei ole selged, siis on raske öelda. Keskpikas perspektiivis on tõenäoline, et siin omandatakse mõni kohalik ettevõte. AUGA toodab ka mahesööta – siin võib tekkida võimalus koostööks kohalike põllumeestega.
Grupi piimatootmise käive langes vähem kui 1 protsendi võrra, 8,9 miljoni euroni. Müüdud piima maht vähenes umbes 2 protsenti, 22 600 tonnini.
Piimatootmise üksust survestas söödahindade kasv, mis tõstis kulud 10,3 miljoni euroni (2017. aastal 8,4 miljonit eurot). Põhjuseks võib pidada Euroopat tabanud kuiva ilma, mis vähendas ka sööda tootmist. Kokku ulatus üksuse brutokahjum 2,4 miljoni euroni.
Piima keskmine müügihind tõusis 1 protsendi võrra, 359 euroni tonn. Mahepiima müük moodustas üksuse käibest 46 protsenti, mullu oli vastav näitaja 14 protsenti. Mahepiim on tavalisest piimast umbes kolmandiku võrra kallim, aga tulemustes see eriti ei kajastunud, sest mahepiima hind langes.
Tulemas on hea aasta?
AUGA juhtkond tõi raportis välja, et 2018. aasta sügis oli külvamiseks ja maa ettevalmistamiseks väga soodne. Eelmisel sügisel külvati kokku 15 500 hektarit talivilju, mis moodustab 2018/2019 hooaja kogu külvipindalast rohkem kui poole (53 protsenti). Ka kevadise külviperioodi jaoks on tingimused olnud väga head.
LHV kirjutas märtsikuises raportis, et tulemused valmistasid ka neile pettumuse, aga neljandas kvartalis oli näha juba olukorra paranemist. “Samuti võib positiivse poole pealt välja tuua selle, et tulemustesse arvestati ka uute maade ettevalmistamisega seotud ühekordsed kulud, mis ulatusid 3 miljoni euroni.”
SEB analüütik Petrulis lisas, et ilmastikuolude mõjud kipuvad pikemas perspektiivis tasanduma ning taolisesse seisu ettevõte ei jää.
Ka LHV analüütikud näevad, et ettevõttel on kõvasti kasvupotentsiaali. AUGA aktsia õiglaseks hinnavahemikuks seati märtsi alguses 0,55–0,61 eurot ning aktsiale anti ostusoovitus. Praegu kaupleb ettevõtte aktsia 0,38 euro juures.
Mahepõllumajanduse kasvus pole kahtlust
Mahepõllumajandus kasvab meeletu hooga ning see kasv jätkub ka tulevikus – selles ei ole kahtlustki. Kuna elatustase ja ostujõud suurenevad, siis tekitavad tarbijad täiendavat mahetoodete nõudlust. See trend ei piirdu ainult arenenud maadega, seda on näha ka arenevatel turgudel. Siin tuleb mängu ka keskkonna küsimus. Seda ei mõjuta ainult inimeste mure oma tervise pärast, aga ka see, kuidas toidutootmine üldiselt elamist mõjutab. See ei ole ainult inimeste mure, see on ka loomade mure. Paljudes riikides on need asjad ka juba seadustes. Maheturgu toetab ka hulk finantsinstrumente üle maailma – taolise mõtteviisi levitamine on põllumajandussektori arendamisel strateegilise tähtsusega.
Eduardas Petrulis
SEB Marketsi kapitaliturgude juht
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Investeerimine
Hetkel kuum