• OMX Baltic0,06%296,36
  • OMX Riga−0,29%916,96
  • OMX Tallinn0,09%2 021,13
  • OMX Vilnius−0,06%1 224,93
  • S&P 500−0,64%6 460,26
  • DOW 30−0,2%45 544,88
  • Nasdaq −1,15%21 455,55
  • FTSE 100−0,32%9 187,34
  • Nikkei 225−0,26%42 718,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%94,11
  • OMX Baltic0,06%296,36
  • OMX Riga−0,29%916,96
  • OMX Tallinn0,09%2 021,13
  • OMX Vilnius−0,06%1 224,93
  • S&P 500−0,64%6 460,26
  • DOW 30−0,2%45 544,88
  • Nasdaq −1,15%21 455,55
  • FTSE 100−0,32%9 187,34
  • Nikkei 225−0,26%42 718,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%94,11
  • 23.08.19, 06:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Üürikinnisvara võlud ja valud – puuküürnik tuleb niikuinii

Kaspar Kissa mõistis ligi viis aastat tagasi 26aastaselt Tallinna elama tulles kiirelt, et üüri maksmine on surnud hobuse kinnitagumine. Mõttekam on maksta iseendale kuuluva korteri laenu. Ja miks mitte sealt veelgi kaugemale minna ja kinnisvaraportfelli näol oma pensionipõlv kindlustada?
Kirg elukondliku kinnisvara vastu ja aktiivne tegutsemine viis sinna, et praeguseks on investoril Tartus ja Tallinnas ühtekokku 19 korterit ja 1 üürimaja. Üüritulu laekub kokku 50 üürilise käest. Kaspar Kissa Tartus Jaama tänaval üürimajaks kohandatud villa ees.
  • Kirg elukondliku kinnisvara vastu ja aktiivne tegutsemine viis sinna, et praeguseks on investoril Tartus ja Tallinnas ühtekokku 19 korterit ja 1 üürimaja. Üüritulu laekub kokku 50 üürilise käest. Kaspar Kissa Tartus Jaama tänaval üürimajaks kohandatud villa ees.
  • Foto: Mari Luud
Äripäev uuris temalt, kuidas ta nii kaugele on jõudnud, milliseid nippe on tal jagada teistele ja mida hakata peale puuküürnikuga.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.08.25, 13:06
Eesti energiatulevik: miks investeerivad ettevõtted üha rohkem salvestuslahendustesse
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele