Viimane märkimispäev: Eesti võlakirjal on välismaiste ees nii plusse kui miinuseid
Eesti võlakirja esimeseks tugevaks plussiks välismaiste konkurentide ees on väike nominaalväärtus, mis teeb selle ostjale lihtsasti kättesaadavaks, aga on ka puudusi.
Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak.
Foto: Erakogu
Riigid kogu maailmas on läbi aegade emiteerinud võlakirju ning investoril on praegugi võimalik turult soetada erineva tähtaja, tootluse ja riskiga välisväärtpabereid. Väikeinvestor saab nüüd soetada ka Eesti võlakirja. Eksperdid selgitavad, mis on kodumaise võlakirja eelised ja puudused välismaistega võrreldes.
1939. aasta kevadel, kui Euroopa kohale kogunesid tormipilved ja maailmajagu tardus suure sõja ootuses, andis Eesti kiirkorras välja esimesed riigisisesed laenuvõlakirjad, võlg aga jäigi ajalooratta pöördudes tagasi maksmata.
Võlakirjad muutuvad populaarsemaks ja hetkel on Balti börsil märkimisel kolm võlakirja: riigivõlakiri, Modera ning DelfinGroupi võlakiri. Äripäev uuris investoritelt, mida tasub nende puhul silmas pidada.
Modera võlakiri pakub 11% intressi, kuid see on kulu aktsionärile. Vastu pakutakse aastaga kahekordset kasvu, kinnitas ettevõtte tegevjuht Raido Toonekurg tänases investor Toomase tunnis.
Eile avaldatud uudis, et ka minusugusel lihtsurelikul on võimalik riigile laenu anda, teeb mulle kahtlemata head meelt, samas vaatab mulle halastamatult otsa enda märksa kõrgemale seatud tootluseesmärk.
Möödunud aastal registreeris Läti oma seni suurima aastase välisinvesteeringute mahu, kaasates üle miljardi euro. Läti Investeerimis- ja Arenguagentuuri andmetel asus 31 suuremast investeerimisprojektist 20 Riias. Möödunud aastal ületasid Leedu investeeringud Eesti omi 40 korda.