Langetasin riigivõlakirjade märkimise kohta otsuse
Eile avaldatud uudis, et ka minusugusel lihtsurelikul on võimalik riigile laenu anda, teeb mulle kahtlemata head meelt, samas vaatab mulle halastamatult otsa enda märksa kõrgemale seatud tootluseesmärk.
Rahandusminister Jürgen Ligi juhtimisel pakkumisele tulnud Eesti riigi võlakiri on hea instrument küll konservatiivsele investorile, kuid tekitab Äripäeva investor Toomase profiili arvestades mitmeid küsimusi.
Foto: Andras Kralla
Aastas 12 protsenti on see, mille olen endale sihiks seadnud, ning seda oma investeerimisotsuseid tehes ka silmas pean. Kahtlemata on tootluse kõrval vähemalt sama oluline investeeringuga kaasnev risk ning nii ongi minu ülesandeks leida enda portfelli aktivaid, mis täidavad minu tootluseesmärgi võimalikult väikse riskiga. Niisiis kaalusin võlakirjade puhul muu hulgas seda, kas minu portfelli risk tervikuna muutuks väiksemaks.
Alates tänasest saavad jaeinvestorid märkida Eesti riigi võlakirju, pakutav reaalintress on rahandusministeeriumi suviseid inflatsiooniprognoose arvestades vähemalt järgmisel aastal negatiivne.
Ettevõtte kasv, äristrateegia muutused ja töötajate kasvavad ootused esitavad kontorite sisustamisele aina uusi väljakutseid. Paraku ei suuda paljud ettevõtted nende muutustega sammu pidada. Sageli ei märgata, et kontor ei toeta enam seda, kuidas inimesed tegelikult töötavad. Sisekujundajad näevad seda iga päev – ruumid justkui toimivad, aga nende tegelik potentsiaal jääb kasutamata. Just selle lisaväärtuse leidmine ongi see, millega sisekujundajad ettevõtteid toetada saavad.