Käes on parim aeg mõelda oma päikesepargi rajamisele

Optimaalse võimsusega süsteemi projekteerimiseks on vaja teada ettevõtte elektritarbimist päevasel ajal kuude lõikes. Seejärel tuleks hinnata võimalikku paigalduskohta ja valida sobilikud süsteemikomponendid. Õigesti dimensioneeritud ja välja ehitatud päikesepaneelisüsteem ehk PV- (Photovoltaic)-süsteem fikseerib energiahinnad pikkadeks aastateks!

Päikesepaneelid toodavad elektrit päevasel valgel ajal. Mida suurem on päikese valguskiirgus, seda suurem on tootlikkus. Tavaliselt dimensioneeritakse paneelide võimsus (Wp või kWp) inverterite võimsusest (kW) umbes 20% üle, näiteks 10 kW inverter sobib hästi 48 × 260 Wp paneelidega (12,48 kWp). Kusjuures paneelide tipuvõimsus (Wp või kWp) ei ole siin võetud sugugi umbkaudu, vaid antud Standard Test Conditions (STC) tingimustes, milleks on:

õhumassi indeks 1,5päikesekiirgus 1000 W/m² paneeli pinnatemperatuur 25 °C

Eesti keskmine päikesekiirgus 1 m² kohta on 900–1000 W ja meie atmosfääritingimused vastavad STC-le enamikul kevadpäevadel ning ka lühematel ajahetkedel suvisel ajal, näiteks eredas päikeses pärast vihmasadu, mis jahutab paneelide pinna maha. Ülejäänud osal aastast on üks olulisi tippvõimsust mõjutavaid tegureid üldjuhul kaugel sobilikust ja väljundvõimsus selle võrra väiksem. Talvel on küll paneelide pinnatemperatuur sobilik, kuid päikesekiirgust vähe; kesksuvel on aga on kiirgus piisav, ent paneelide pinnatemperatuur tõuseb efektiivsest oluliselt kõrgemaks.

Rääkides Lääne- ja Lõuna-Euroopast, siis pole ka seal elektritootmine tipuvõimsusega suures osas terve aasta vältel sugugi võimalik. Just need igati sobilikud klimaatilised tingimused kevaditi tagavad Eesti keskmiseks tootlikkuseks 900–1000 kWh aastas iga paigaldatud kWp kohta, mis on sama tootlikkus näiteks Saksamaaga võrreldes. Erinevuseks on vaid see, et Eesti tingimustes ei ole tootlikkus nii ühtlaselt kuude peale jaotatud ja ligi 90% elektrist toodetakse perioodil märts-oktoober.