Peatükid

Eesti Tervisemess - Liikuma! soovitab: Tangime end tervislikult!

Sparta Spordiklubi personaaltreener ja toitumisnõustaja Janika Koch-Mäe
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180502/BOOK01/180439957/AR/0/AR-180439957.jpg

Hea tervis tähendab head ja kvaliteetset toitu. Oma autot ei tangi me kunagi ebakvaliteetse kütusega, aga millega ja kui sageli iseennast?

Praxise poolt läbiviidud uuringu tulemused näitavad selgelt, et eestlaste keskmise eluea tõus on aeglustunud. Samuti on vähenenud tervena elatud eluaastad.

Haigestumine südame ja veresoonkonna haigustesse on Eestis kõige sagedasem surma põhjus. Kui Eesti on Euroopas ja maailmas tuntud oma innovaatilisuse poolest ning esirinnas erinevate IT-lahendustega, siis kahjuks on Eesti juhtival positsioonil ka südame ja veresoonkonna haigustesse haigestumise poolest, nii Euroopas kui ka maailmas. 2016. aastal korraldatud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel ei söö 74% mehi ja 62% naisi köögivilju nädalas kordagi või sööb vähem, kui soovitatud. Armastame väga magusat ja liha ning rasvaallikana on ülekaalus loomne küllastatud rasv.

Oma töös kliente nõustades jääb sageli kõrvu kaks kõige tavalisemat vastust: tervislik toitumine on kallis ja aega on vähe ehk siis tervislik toitumine on aeganõudev. Siinkohal lükkaksin julgelt mõlemad väited ümber: juurvili, puuvili, kvaliteetne liha, kala, muna, piimatooted ja täisteravili ei ole targalt ette planeerides ja nädalamenüüd läbi mõeldes üldse mitte kulukam kui kehale mittesõbralikumad alternatiivid. Pigem jääb ühelt poolt võib-olla asi pigem toiduvalmistamise oskuste taha, teiselt poolt lihtsalt mugavuse või harjumuste küüsi.

Ajaplaneerimist on alati võimalik tõhusamaks muuta – käia poes ostunimekirjaga ja nädalamenüüd ette planeerida ning teha mingi osa ettevalmistusest ära eelneval õhtul, hommikul või nädalavahetusel. Ka hommikusöögi ettevalmistused saab teha eelmise päeva õhtul, näiteks kaerahelbeid ligunema pannes või marjad blenderisse sulama kallates. Vahepalasid töö juurde saab muretseda nädala alguses korraga kogu nädalaks.

Sageli on probleemiks ebaregulaarsus. Meie keha töötab 24/7 ja me vajame kvaliteetset energiat. „Hommikusöök on tegusa päeva algus“ on vägagi tuntud väide ja olen sellega 100% nõus. Vahelejäänud hommikusöök paneb meid tahes tahtmata rohkem sööma lõunal või ka õhtul, samuti koormame me ebamõistlikult oma keha – öösel on veresuhkru tase langenud ja hommikul oleks kasvõi kergemgi süsivesikuterikas eine (koos valguga) väga vajalik. “Ma ei suuda hommikul mitte midagi süüa,” on ka üks üsna sage väide, mida kuulen, kuid tegelikult on küsimus harjumuses – iga uue harjumuse loomine ongi esialgu raske. Ja kui õhtul vähem sööme, on ka hommikul kõht rohkem tühi.

Mitmekülgsus on ka selline märksõna, millest tahan veidi rohkem rääkida. Minu hinnangul on seoses toiduga kahte tüüpi inimesi – need, kes tüdinevad samast toidust kiiresti ning vajavad pidevalt vaheldust ning need, kes võivad päevast päeva toituda samamoodi. Mitmekülgne toiduvalik on aga oluline eeskätt erinevate vitamiinide, mineraalainete ja fütotoitainete omastamiseks, samuti erinevate asendamatute aminohapete saamiseks. Mitmekülgsus on siinkohal oluline kõikide toitainete juures – nii süsivesikute, valkude kui ka rasvade näol.

Emotsioonid ja toitumine on teema, millest kuuleb järjest rohkem. Mitte iga kord ei haara me toidu järgi ainult tühjast kõhust tingituna. Nälg ei pruugi olla ainult füüsiline, vaid sageli ka emotsionaalne. Kasutame just toitu teinekord lohutajana, viha vaigistajana ja ka igavuse peletajana. Samuti oleme mõjutatud väga välistest stiimulitest alates reklaamist ja lõpetades kaupluste toodete väljapaneku loogikaga ning hommikusest värskete saiakeste lõhnast juba poe sissepääsu juures. Me elame ajas, kus suure energiasisaldusega toit ja jook on väga lihtsalt kättesaadav.

Konkreetsed soovitused igasse päeva:
Piisavalt juurvilju – võimalikult erinevad, nii toorena kui ka töödeldult, ideaalis 3 klaasi (tükeldatuna) päevas
Puuviljad ja marjad – vahepalana, smuutides, värskelt pressitud mahlas
Eelista täisteraviljast leivatooteid ja tangaineid – toortatar, täisterariis, kinoa, erinevatest teraviljadest pastatooted.
Mitmekesine valguallikate valik – liha, kala, muna, piimatooted, kaunviljad
Piimatooted lahjem – keskmine rasvasisaldus (aga mitte rasvatu)
Pööra tähelepanu taimsetele rasvaallikatele (küllastumata rasvad) – pähklid, seemned, avokaado (mõistlik kogus)
Hoia söömine lahus teistest tegevustest, tegele konkreetselt söömisega
Mingi konkreetse isu korral küsi endalt – mida ma tegelikult vajan?

Toitu regulaarselt
Teiseks hea tervise aluseks on piisav liikumine, mis on aga sedavõrd suur ja sisukas teema, et selle jaoks siinkohal leheruumi ei jätku.

Iga päev on meie ees erinevad valikud: kas võtta kooki või banaani; kas vaadata saadet või minna jooksma; kas võtta lisakohustusi või öelda ei. Sina ise oled see, kes otsustab, milliseks sinu tee kujuneb ja oma tervist saad sa paljuski mõjutada ise.

Kui soovid rohkem infot, jäta kontaktandmed siia:

Sisuturundus (ST) on oma kauba, teenuse või firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. Vormilt sarnaneb ST kvaliteetsele meediale, mistõttu on väga oluline, et ST oleks lugeja või vaataja jaoks ühemõtteliselt eristatud. ST on uudne ja moodne turundusviis, mille puhul jagatakse klientidega ka infot, mis varem jäi vaid siseringi teada. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.
Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. April 2018, 14:28

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing