Televisioon muutuste tuultes

Ja siis jälle see küsimus – Pervõi Kanal ja Pervõi Baltiiski Kanal? Mis neil vahet on? Pervõi Baltiiski Kanal (PBK) ei ole sama mis Pervõi Kanal. Jah, me ostame hulgi Pervõi Kanali rahvusvahelise versiooni saateid, aga sinna juurde ostame veel palju filme, seriaale jms erinevatelt tuntud tootjatelt ning vahendajatelt. Lisaks sellele toodame ise saateid nii Eestis kui ka Lätis. Kogu sellest materjalist paneme me kokku Pervõi Baltiiski Kanali programmi, mida edastame Lätis väljastatud litsentsi alusel kolmes versioonis – üks Eesti, üks Läti ja üks Leedu turule.

PBK-le on viimasel ajal saanud osaks palju tähelepanu ja ka kriitikat? Jah, see on ju loogiline. Eestis on küll võimalik vaadata kümneid venekeelseid kanaleid, aga PBK on just see kanal, mis toodab kohalikke uudiseid ja muid saateid – see tekitab vastukajasid. Samuti on Eesti väike ja konkurents meediakanalite vahel tihe – kindlasti teevad ka konkurendid omalt poolt kõik võimaliku, et meie „pirukast“ tükike endale saada.

Mille poolest erineb eestikeelne televaataja venekeelsest? Lihtsam oleks vist küsida, kas on midagi sarnast. Üks oluline faktor on ilmselt see, et kui noorem eestikeelne vaataja muutub järjest rahvusvahelisemaks ja tarbib rohkem ingliskeelset toodangut, siis venekeelsed vaatajad eelistavad vanusest sõltumata venekeelset teletoodangut. Omakeelne on omakeelne ja Venemaa on nii suur riik, et kvaliteetset toodangut leidub igale vanuserühmale.

Kas venekeelseid televaatajaid jääb aja jooksul vähemaks? Meie usume, et neid tuleb pigem juurde. Varem või hiljem peab leppima reaalsusega, et Eestis ei jätku inimesi ja peame tööjõudu juurde tooma. Eelkõige tulevad siin ilmselt kõne alla Ukraina ja Valgevene – seega siis vene keelt suhtluskeelena kasutavad inimesed.

Kas telekanalite vaadatavus kasvab või kahaneb? Meelelahutuse tarbimine üldiselt ju kasvab. Aga uuringute põhjal paistab, et telekanalite vaadatavus on languses. Probleem on selles, et auditooriumi mõõtmine ei jõua ajale järele – lisaks televiisorile saame täna saateid vaadata arvutist, tahvlist, telefonist… suur osa sellest vaatamisele kulutatud ajast ei jõua aga uuringuandmetesse. Võime kindlalt öelda, et audiovisuaalse materjali tarbimine kasvab, aga selle tarbimise mõõtmine on muutunud palju keerulisemaks.

Aga ka televaatajate käitumine muutub? Muutub, aga olenevalt vanuserühmast. Vanemad inimesed käituvad nii nagu varemgi – vaatavad telekava ja istuvad õigel ajal televiisori ette, et oma lemmikkanalist oma lemmiksaadet vaadata.

Keskmine vanuserühm on vast muutnud oma harjumusi selles suunas, et vaadatakse rohkem erinevaid kanaleid (kuna kanalite valik kogu aeg suureneb) ja kasutatakse ka rohkem järelvaatamise teenust.

Noored vaatavad neid saateid (filme, seriaale jne), mis on moes ja suhtlusringkonnas kõneaineks – neil pole vahet, kust ja kuidas nad neid vaatavad. Aga eelkõige ilmselt kusagilt internetist. Piraatlus on audio­visuaalse toodangu levitamisel endiselt suur probleem, aga pole just lihtne sellega võidelda.