Ettevõtlik Eesti 100
22. veebruar 2018
Jaga lugu:

Eesti tänane haruldus – oma nime all eksportija

Eesti ehte- ja märgitööstuse kroonijuveelis, ettevõttes Roman Tavast kasutatakse uusimaid tehnoloogiaid, aga palju teevad meistrid veel käsitööd.
Eesti ehte- ja märgitööstuse kroonijuveelis, ettevõttes Roman Tavast kasutatakse uusimaid tehnoloogiaid, aga palju teevad meistrid veel käsitööd.  Foto: Erakogu

Kuidas läheb täna kullasseppmeister Roman Tavasti loodud ettevõttel Roman Tavast OÜ? Küsimustele vastavad Roman Tavasti lapselaps ja OÜ Roman Tavast juhatuse liige Arvi Tavast ning ettevõtte tegevjuht Eivor Maiväli.

Eivor Maiväli,  Roman Tavast tegevjuht

Kliendid on Lloyds Bank, Wimbledoni tenniseklubi, World Sailing, Cartier jt. Ka Hollywoodi filmi “London Has Fallen” peaosatäitja Gerald Butler kandis filmis meie tehtud rinnamärki.

Kas tänapäeval on toimunud tehnoloogiline innovatsioon, mis teeb selle ärivaldkonna ka noorte jaoks põnevaks?Eivor Maiväli: Laias plaanis on tootmine sarnane sellele, nagu see oli ettevõtte asutamise ajal, samas on erinevates tootmisetappides toimunud loomulikult innovatsioon. Kui varem tehti kujundustöid käsitsi, siis nüüd valdavalt arvutis. Ka modelleerimistöö tehti varem käsitsi ja reljeefe sisaldavate märkide mudelid valmistati kipsist, täna luuakse 3D-mudelid arvutis. See annab võimaluse näidata kliendile fotosid lõpptulemusest juba enne, kui kullassepad oma tööd alustavad. Ka toodete valmistamiseks vajalikud press- või valuvormid valmivad CNC-pingis või 3D-printeris.

Tehnoloogia areng on oluliselt mõjutanud ka meie müügi- ja turndustegevust. 1930ndatel oleks olnud mõeldamatu müüa Eestist Suurbritannia lõppklientidele sellisel moel, nagu me seda täna teeme. Sealse kliendi jaoks oleme kohalik ettevõte. Suhtlus käib e-posti ja telefoni teel ning tooted viib kuller valmimisele järgnevaks tööpäevaks kohale.

Kui atraktiivne on valdkond noortele, näitab ehk meie töötajate vanus: 13 töötajast on neli alla 30 ja neli alla 40 eluaasta vanad.

Miks peaks keegi tahtma tulla EKA-st, et hakata tegema teenetemärke, kas ei ole see liialt igav?Keda võiks selline töö köita?Arvi Tavast: Oleneb, miks inimene on EKAsse läinud ja mida seal õppinud on. Nii EKAs kui ka TTÜs (kellega oleme samuti koostööd teinud) saab õppida ka disaini, mis kunstist erineb oma eesmärgipärasuse ja kasutajakesksuse poolest. Eks see ole subjektiivse eelistuse küsimus. Kui eeskuju on Jackson Pollock, siis tasub ehk tõesti kaaluda muid tegevusalasid, näiteks grantide taotlemist. Tootmises on huvitav, kui eeskuju on pigem Ferdinand Porsche.

Eivor Maiväli: Teenetemärkide valmistamine on meie tööst väike osa, samas on ka see huvitav ja väljakutseid pakkuv, sest üldiselt on teenetemärgid tehniliselt keerukad teostada. Lisaks teenetemärkidele tegelevad meie disainerid, CNC operaatorid, kullassepad ja emailijad igapäevaselt korporatiivehete valmistamisega.

Kas õnnestub ka kasumit teenida või peate seda äri üleval rohkem missioonitundest oma esiisade vastu?Arvi Tavast: Ettevõtte taastamine oli tõesti ajendatud missioonitundest, kuid nüüdseks oleme jõudnud selleni, et kasumi arvelt on võimalik teha investeeringuid tootmise arendamiseks ja eksporditurgudele laienemiseks. Jaotatud kasumit me seni tekkida lasknud ei ole.

Eivor Maiväli: Tulevik sõltub ennekõike sellest, kui hästi läheb meil eksporditurgudel, sest Eesti turg on liialt väike, et elus püsida. Euroopa ja maailma mastaabis on kasumlik tegutsemine aga kindlasti võimalik ja selle nimel me igapäevaselt töötame.

Kui suure osa kasumist moodustavad riiklikud teenetemärgid?Eivor Mai­väli: Riiklike teenetemärkide ja ka teiste riigihangete raames tehtud tööde kasumimarginaalid on nullilähedased. Meie käibest moodustab teenetemärkide valmistamine alla 10%, riigisektorile tehtud tööd kokku on umbes 20–25%.

On konkurents tihe? Sel aastal võitis hanke Miniplast OÜ, kas osalesite ka?Arvi Tavast: Riiklike teenetemärkide hangetes võrreldakse Eestis ainult hinda. See teeb riigihanked tootja jaoks majanduslikult üsna vähehuvitavaks ja osalemiseks peab olema mingi muu põhjus, näiteks missioonitunne või mainekujundus.

Eivor Maiväli: Eestis on 4–5 ettevõtet, kes selles valdkonnas tegutsevad. Viimastel kordadel oleme osalenud koos Sporrong Eesti OÜga.

Hinnakonkurentsis osalemise mõttekust vähendab veelgi see, et maksuameti andmetel maksab osa konkurentidest tööjõumakse vaid miinimumpalgalt. Kuna keerukamate teenetemärkide valmistamise omahinnast isegi 70–80% moodustab tööjõukulu, siis on muidugi lihtne hankeid võita, kui tööjõumakse optimeerida. Iseasi on, miks riik seda soosib.

Arvi Tavast: Sisulised konkurendid ei ole meil Eestis. Suurbritannias konkureerime kallimate toodete puhul näiteks selliste firmadega nagu Fattorini, Links of London ja W.H Darby ning odavamate märkide osas Hiina toodanguga. Kuna aga märgi asemel võiks klient kinkida ka midagi muud, pole peamine väljakutse mitte enda võrdlemine teistega, vaid product-market fit nagu tootearenduses ikka.

Mis puutub välismaa riiklikesse teenetemärkidesse, siis seal ei valita valmistajat vaid hinna põhjal. Esmalt peab ennast nt Kuningakojale tõestama, mis võib võtta aastakümneid. Sellega ei ole me praegu üldse tegelenud.

Kui tulusaks ja huvitavaks te seda äri peate?Arvi Tavast: Tulu saab kergemini vahendamisest ja orkestreerimisest, mis on väärtusahelas füüsilisest tootmisest kõrgemal ja millega ka tegeleme. Samas on ikka tore saada esinemiskutseid ja muid äramärkimisi kui üks väga vähestest oma nime all eksportivatest tööstusettevõtetest Eestis. Kuna teeme oma tooteid konkreetsetele inimestele, siis motiveerib ka nende tagasiside ja võimalus oma märke huvitavates kohtades näha.

Eivor Maiväli: Meie kliendid on näiteks Wimbledoni tenniseklubi, Ernst and Young, Price Waterhouse Coopers, BVLGARI, Cartier, Lloyds Bank ja World Sailing. Samuti oleme valmistanud rinnamärke mitme filmi ja telesarja tarvis, millest vast tuntumad on Hollywoodi film „London Has Fallen“, kus meie valmistatud märki kandis peaosas mänginud Gerald Butler, ja BBC telesari “The Night Manager”, kus meie märki kandis peaosas olnud Tom Hiddleston.

Seinal on kullasepp­meister Roman Tavasti pilt. Töölaua taga istub tema 1933. aastal sündinud poeg Raul Tavast ja seisab 1969. aastal sündinud pojapoeg Arvi Tavast.
Seinal on kullasepp­meister Roman Tavasti pilt. Töölaua taga istub tema 1933. aastal sündinud poeg Raul Tavast ja seisab 1969. aastal sündinud pojapoeg Arvi Tavast.  Foto: Peeter Langovits / Postimees / Scanpix

Eesti märgitööstuse hiiglane – Roman Tavast

1895. aastal Tallinnas lihtsasse kaluriperre sündinud Roman Tavast on Eesti ajaloos eriline isik, sest tema valitud eriala, millesse keegi peale tema ei uskunud, tõi talle uskumatu edu. Tavasti ettevõte tegutseb edukalt tänagi.

1895. aastal Tallinnas kaluri perekonnas sündinud kangekaelne ja tugeva tahtejõuga Roman Tavast läks õppima graveerimist ja kullassepatööd ning lõi oma ettevõtte 1923. aastal, kui ta oli 28-aastane.

Töötingimused olid tol ajal nigelad, samuti ei olnud kuskilt võtta erialast tööjõudu ja nii pidi söakas noormees kõigega ise hakkama saama. Algusest peale spetsialiseerus Tavast märkide valmistamisele ja peagi sai tema ettevõtmisest üks hinnatuim ettevõte Eestis. Omaaegsetes oludes oli tema kullassepatöökoja puhul tegemist ainulaadse ettevõttega, sest hea kunstimaitse, stiilitunde ja nõudliku suhtumisega töösse suudeti pakkuda nii kõrgetasemelist toodangut, et see võis siseturul edukalt konkureerida välismaise kaubaga. Tellimusi tuli ka Lätist ja Leedust, kus viimasel polnud üldse nimetamisväärset märgitööstust.

Roman Tavast küüditati juunis 1941, ta mõisteti surma ja lasti maha 1942. aastal Sverdlovski oblastis Venemaal asunud Sosva vangilaagris. Ka täna valmistab OÜ Roman Tavast suure osa Eesti teenetemärkide ning korporatiivehete parimat käsitööoskust nõudvatest tellimustöödest. Ettevõte on paljude oluliste au- ja teenetemärkide hulgas valmistanud ka Eesti Vabariigi teenetemärke. Samuti valmistasid nad 2008. aastal Riigivapi teenetemärgi keti, mis on Eesti Vabariigi presidendi ametitunnus. Kett valmis koostöös ARS Vasetööde ning Miniplast Plussiga.

MERIT PÄRNPUUmerit.parnpuu@aripaev.ee

Hollywoodi märulis “London Has Fallen“ kandis peaosas mänginud kangelane Gerald Butler rinnas OÜ Roman Tavast meistrite valmistatud märk (ülal). Ka BBC telesarja “The Night Manager” peaosatäitjal Tom Hiddlestonil oli rinnas Eesti firma meistrite loodud märk (all).
Hollywoodi märulis “London Has Fallen“ kandis peaosas mänginud kangelane Gerald Butler rinnas OÜ Roman Tavast meistrite valmistatud märk (ülal). Ka BBC telesarja “The Night Manager” peaosatäitjal Tom Hiddlestonil oli rinnas Eesti firma meistrite loodud märk (all).  Foto: kaadrid filmist

Kui palju on Eesti ajaloos teenetemärke välja antud?

Teenetemärke annab Eesti Vabariigi president kord aastas – iseseisvuspäeval 24. veebruaril. See on presidendi ainuisikuline otsus ja seetõttu võib jagatud teenetemärkide arv aastate lõikes olla rabavalt erinev.

2017. aastal andis president Kersti Kaljulaid Eestile osutatud teenete tunnustuseks üle 113 riiklikku teenetemärki. Eelmine president Toomas Hendrik Ilves andis aastatel 2011–2016 iga aasta teenetemärgi 99 inimesele. Nii 2010 kui ka 2009. aastal sai presidendilt riikliku autasu 97, 2008. aastal 268 ja 2007. aastal 342 inimest.

Tublisti enam autasusid jagas oma ametiajal president Arnold Rüütel. 2006. aastal tunnustas ta teenetemärgiga 834, 2005. aastal 443, 2004. aastal 447, 2003. aastal 293 ja 2002. aastal 400 inimest.

President Lennart Meri andis oma viimasel ametisoleku aastal välja 795 teenetemärki.

Kõige rohkem teenetemärke annetati Eesti ajaloo jooksul aastal 1920, mil jagati kokku 2562 märki. Nimetatud aastal autasustati Vabadusristiga sõja- ja tsiviilteenete ning isikliku vapruse eest 2561 inimest ja Eesti Punase Risti teenetemärgiga üht inimest.

Teistest eredamalt paistab silma ka aasta 1938, mil hakkas kehtima Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus. Teenetemärgi sai kokku 3172 inimest: neist Riigivapi teenetemärgi üks, Valgetähe teenetemärgi 1256, Kotkaristi teenetemärgi 1221 ja Eesti Punase Risti teenetemärgi 694 inimest.Mitut inimest premeerib president Kersti Kaljulaid riiklike teenetemärkidega tänavu, saame teada õige pea.

Esimene teenetemärk oli Vabadusrist

Eesti Vabariigi teenetemärkidest asutati esimesena Vabadussõja ajal 24. veebruaril 1919 Vabadusrist. Teenetemärkide seaduse ja selle muutmise seadusega taastati 1994. ja 1995. aastal kõik sõjaeelsed teenetemärgid, kuid mitte kõik nende klassid. Eesti Vabariigi uue teenetemärgina loodi Maarjamaa Rist.

Vabariigi 90. aastapäevaks valmis Riigivapi teenetemärgi kett, mida kannab ametitunnusena Vabariigi President. Praegune Riigivapi teenetemärgi kett on koopia algsest, mis asub teadmata põhjusel Moskva kremli relvapalatis ja on siiani Eesti riigile tagastamata.Aastate jooksul on Eesti riiklike teenetemärkide valmistamisega olnud seotud firmad OÜ Roman Tavast, Sporrong Eesti OÜ, ARS Juveel, OÜ Juveel, OÜ Miniplast Pluss, OÜ ARS Vasetööd jt. Esimese partii Maarjamaa Riste valmistas OÜ Marquise, lintidega varustas ja täiendavalt komplekteeris OÜ Miniplast Pluss. 2018. aastal võitis riiklike teenetemärkide valmistamise hanke Miniplast OÜ.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt