Artikkel
  • Kertu Tenso on suurepärane näide sihikindlusest ja ambitsioonikusest, et jõuda endale hingelähedasel erialal tippu. Ta lõpetas kevadel Prantsusmaa juhtiva poliitikauuringute instituudi Sciences Po ja on nüüd doktorantuuris Northeasterni Ülikoolis Bostonis. Fotol poseerib Kertu president Kersti Kaljulaidiga, kes oli kevadisel aktusel Pariisis kohal tunnustava kõne ja meenega.
    Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hei, üliõpilane, jaga Äripäevaga oma kogemust!

    Äripäev kutsub Sind, hea üliõpilane, meediapilti hoogu ja särtsu juurde andma. Tule jaga meiega oma välismaa kõrgkoolidest saadud kogemust või hoopis võõramaa tuultes pähe sähvatanud lennukat ideed, et saaksime koos teha Eestit veel paremaks ja suuremaks.

    Äripäev tahab meediaruumi raputada ja panna selle noorte ideedest, leidudest, unistustest, plaanidest ja kavatsustest kihama. Me väärtustame Sinu ettevõtlikkust pühkida mõneks ajaks kodumaa tolm jalgadelt, et jõuda oma eriala tippu. Meil on tungiv soov igaühest teist rohkem teada saada, et saaksime ettevõtlikkust ja õpihimu Eesti noorte seas veel rohkem kasvatada. Sest ei või iial teada, kes just Sinu kogemusest ja teadmistest innustust saab või keda just Sinu idee sedavõrd köidab ja paelub, et ta on nõus sellesse oma aega ja raha investeerima.
    Äripäeva põhilugejaskonna moodustavad täna veel vanema põlvkonna ettevõtjad, kes on avatud meelega ning kibelevad uute ideede, kaasamõtlejate ja kontaktide järele.
    „Ettevõtlikud noored“ projektist lähemalt
    Projekti eesmärk on tuua meediapilti välismaa ülikoolides õppivate/õppinud Eesti noorte leidlikud ideed ja kogemused, mida ettevõtjad saavad üles noppida ja mille üle nii lehes, veebis kui ka raadios terve õppeaasta jooksul diskuteerida. Selle projekti patrooniks on vähemalt üks atraktiivne, väärikas ja haridust väärtustav ettevõte.
    Eriti oodatud on lood, kus üliõpilane tuleb välja põneva ideega, mille pinnalt saaks võrsuda Eesti elu edendavaid ettevõtmisi. See on üliõpilasele ennekõike võimalus, kus avaldada mõtteid, missugune peaks olema tuleviku Eesti, kuhu nemad tahavad tagasi tulla; missugune peaks olema tuleviku Eesti tööandja, kelle juures nemad tahavad töötada. Laiem mõte on tekitada huvitavat diskussiooni noorte ja ettevõtjate vahel, millest nii ettevõtjad kui ka avalik sektor saaksid kinni haarata.
    Iga loo juures palume noortel vastata ka kolmele küsimusele:
    1. Kuhu tahad tööle minna?
    2. Kas näed ennast tulevikus töötamas Eestis?
    3. Kuidas tänased üliõpilased saavad Eesti elu paremaks muuta?
    Erilise luubi alla paneme Eesti majanduse ja jätkusuutlikkuse jaoks oluliste võtmeerialade – IT, tootearendus ja robootika, küberturve, matemaatika, geenitehnoloogia, arstiteadus – üliõpilaste leidlikud mõtted ja ideesähvatused.
    Kuna lõplik toetajate arv ei ole veel selgunud, ei saa midagi rohkem projekti kohta lisada, kuid palju põnevust ja võimalusi avada ihaldatud karjääriuks on garanteeritud.
    Miks Äripäev sellise projektiga välja tuleb?
    Aga sellepärast, et maailmas end harimas käinud noortel inimestel on suurepäraseid ideid, mille rakendamine käib neile üksi üle jõu. Ent kui Äripäev viib nad kokku mõne ärihiiuga või hea äritaibuga inimesega, siis võib juhtuda suuri asju. Äkki sünnib sellest sünergiast uus Eesti edulugu? Või hulgi väiksemaid edulugusid? Noortel teadlastel tavaliselt puudub igasugune ettevalmistus ettevõtluseks, sest see võib tunduda nende jaoks liiga riskantne, võõras ja vaenulik. Aga fakt on see, et teadus vajab äri ja äri vajab teadust.
    Samuti saavad säravaimate ideede autorid võimaluse tulla Äripäeva Raadiosse, sest plaanime välja tulla ka uue raadiosaatega. Saatesse kaasame kõrvuti üliõpilasega ka konkreetse teemaga lähemalt seotud võtmeisikud ja ettevõtjad. Kõik noorte lood on veebis tasuta kättesaadavad, et neid saaks kohe sotsiaalmeedias jagada.
    Kuidas edasi toimida?
    Kui Sa tahad Äripäeva lugejatega jagada oma kogemust ja teadmistepagasit, olla inspiratsiooniks teistele noortele ja aidata nii kaasa Eesti elu edendamisele, siis tule ja anna oma kirjatükiga meediapilti hoogu ja särtsu juurde.
    Kui Sa ennast kirjas kõige enesekindlamalt ei tunne, pole ka sellest midagi katki. Me hea meelega vestleme Sinuga ja kirjutame loo ise valmis. Kõik artiklid paberlehte ilmuvad nagunii toimetajaga koostöös.
    Edasi toimi nii –> Anna endast märku aadressil [email protected] märksõnaga „Ettevõtlik noor“, lisa juurde, millises välismaa kõrgkoolis/ettevõttes/organisatsioonis oled õppinud või praktikal olnud, mis on Sinu tulevikuambitsioonid ja sihid ning me võtame Sinuga ühendust.
Priit Lepasepp: tuleviku elektriturg vajab salvestuslahendusi
Elektriturul tuleb senisest oluliselt suuremat tähelepanu ja panust pöörata akulahendustele, kirjutab Sunly juht Priit Lepasepp.
Elektriturul tuleb senisest oluliselt suuremat tähelepanu ja panust pöörata akulahendustele, kirjutab Sunly juht Priit Lepasepp.
Uued sanktsioonid panid toorained kallinema: võidavad kolm investeeringut
Washington ja London keelasid reedel metallidega kauplevatel börsidel vastu võtta uut Venemaa toodetud alumiiniumi, vaske ja niklit, mis kergitas toorainete hinda hüppeliselt.
Washington ja London keelasid reedel metallidega kauplevatel börsidel vastu võtta uut Venemaa toodetud alumiiniumi, vaske ja niklit, mis kergitas toorainete hinda hüppeliselt.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht „Kuumal toolil“: kes loodavad kiiret taastumist, peavad pettuma
Ehitus- ja kinnisvarasektoris on seis kehv ja pankrottide kasv on paratamatu, kuid arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja madalat kindlustunnet, pole kiiret taastumist oodata, rääkis Merko Ehituse endine juht Andres Trink.
Ehitus- ja kinnisvarasektoris on seis kehv ja pankrottide kasv on paratamatu, kuid arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja madalat kindlustunnet, pole kiiret taastumist oodata, rääkis Merko Ehituse endine juht Andres Trink.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Leedust paistab Eesti laenuvõtjale rõõmusõnum
Euroopa Keskpank võib tänavu langetada intressimäärasid rohkem kui kolm korda, kirjutab Reuters.
Euroopa Keskpank võib tänavu langetada intressimäärasid rohkem kui kolm korda, kirjutab Reuters.
Hea aeg kuulata raadiohitte: podcastid kõigile avatud
Sel nädalavahetusel saab kuulata kõiki Äripäeva raadio podcaste tasuta. Nende hulgas nädala hittsaateid Eesti kaitsevõimest, Wise’i plaanidest, tippjuhi karjääripöördest ning ukse- ja aknatootja keerukast aasta algusest.
Sel nädalavahetusel saab kuulata kõiki Äripäeva raadio podcaste tasuta. Nende hulgas nädala hittsaateid Eesti kaitsevõimest, Wise’i plaanidest, tippjuhi karjääripöördest ning ukse- ja aknatootja keerukast aasta algusest.