Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Investor Toomas: Tallink lõi ka minu pahviks

    Tallinki laev Tallinna sadamasFoto: Raul Mee, Äripäev

    Tallinki tulemused valmistasid mulle suure üllatuse. Tundub, et ettevõte on pärast pikaajalist stagnatsiooni jalad alla saanud. Eks vaatame, kauaks, kirjutab Äripäeva loodud investor Toomas.

    Puhaskasum rallis üle 300 protsendi 28,5 miljoni euroni. Vaatamata laevade arvu vähenemisele suutis laevandusettevõte oma käivet suurendada 3 protsendi võrra 253,9 miljoni euroni. Muljetavaldav. Vähemaga rohkem, mis tähendab, et efektiivsus tõuseb.
    Tallink on ette võtnud ka pikka aega kasvule rõhunud võlakoorma, mida paljud on nimetanud pankade nuumamiseks. Netovõlg vähenes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 62 miljoni euro võrra 614 miljoni euroni. Laenude maht on jätkuvalt suur, aga tänu tagasimaksmisele väheneb intressikulu ja ettevõttele jääb rohkem raha. Finantskulu vähenes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 7,3 miljoni euro võrra, mis aitas omakorda puhaskasumit kasvatada.
    Positiivsena võib veel välja tuua, et reisijateveo maht suudeti laevade arvu vähenemisele vaatamata säilitada. Samuti aitas restoranide ja poodide uuendamine ja laevade optimeerimine kasumlikkust suurendada – tarbimine reisija kohta tõusis 2 protsendi võrra.
    Varsti saab ettevõte ka uue laeva, mis võiks aidata käivet ja kasumit kasvatada. Tallink suutis tõestada, et efektiivsust oskavad nad hea tahtmise juures parandada. See toetab seisukohta, et ettevõtet suudetakse hästi juhtida. Tallinkil on ka hea turupositsioon ja kindel turg.
    On ka negatiivseid aspekte
    Tallink fikseeris juunis 30 protsendi ulatuses kütuse hinna, mil nafta hinnad olid äsja saavutanud selle aasta tipud. Ettevõte ei ole otseselt andnud ka selgitust, miks seda tehti.
    Samuti saab laevafirma edaspidi prahtimisest väiksemat tulu, sest prahitud laevade hulk on lihtsalt väiksem. Sellel kvartalil aitas puhaskasumit suurendada ja osaliselt ka võlakoormat vähendada just laevade prahtimine.
    Samas suureneb kolmandas kvartalis tõenäoliselt reisijateveo maht, sest juulis oli kasv 4 protsenti ja eelmine august oli maht laevade ümberkorraldamisega seotud muudatuste tõttu väiksem. Kolmanda kvartali osas on võtmetähtsusega seega september.
    Ehk hakkab Tallink aktsionäridele mõtlema?
    Aktsia tegi tulemuste järel tubli tõusu – neljapäeval kasvas hind 5 protsenti ja reede ennelõunat 2 protsenti. Sel aastal on aktsia rallinud juba üle 20 protsendi. Investorid on rahul, aga õhku jääb veel küsimusi.
    Ehk hakkab Tallink nüüd pankade kõrval mõtlema ka aktsionäride peale? Ehk suudetakse võlakoormat edaspidigi vähendada ja dividendi tõsta? Kas Tallink suudab ka järgmistel kvartalitel oma kasumlikkust suurendada?
    Võlakoorma vähenemine on hea uudis ja dividendide tõstmine mõjuks värskendavalt. Ma olen aru saanud, et Tallink tahab dividendi tõsta, aga samas peab ta jälgima, palju pangad lubavad tal uue tellitava laeva valguses omanikutulu maksta.
    Mina tahan aga näha head minekut ka järgnevates kvartalites. Olen äraootaval seisukohal. Hoian Tallinkil silma peal, aga ei näe, et praegu võiksin laevafirma mõne teise eduka ettevõtte asemel (näiteks Leroy Seafood) oma portfelli poetada. Ostma ma seega ei kiirusta.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.