Investor Toomas: kas ostsin põrsa kotis?

Nimelt kirjutas nädalaleht, kuidas Baltic Horizon Fundi fondivalitseja Northern Horizon Capital on seotud isikutega, kelle fond jättis ühele ettevõtjale aastaid tagasi mõru maigu suhu. Nimelt investeeris ta nüüdseks juba suletud BPT Optima fondi, mille osak maksis üle 141 euro. „Sain pangast kõne, et tegevust alustab uus, täiesti kuulikindel kinnisvarafond ning seda oodatava tootlusega 9-12 protsenti aastas,“ kirjeldas anonüümseks jäänud ettevõtja ilusat algust. Kuna risk tundus hajutatud ning põhiinvestorid nimekad, investeeriski ta sinna 10 000 eurot.

Kui esimesel aastal maksti dividende 9 eurot, siis järgmisel juba poole vähem. Kriisi ajal kukkus aga väidetavalt tugevate investeeringutega kaetud fondi osak süstemaatiliselt, algul 30%, siis poole võrra. Igakuised raportid asendusid kvartaalsetega ning investorile vihjati, et informatsiooni saamiseks peab ta sõitma koguni Luksemburgi üldkoosolekule. Kontorist saadeti ta viisakalt tagasi.

Seejuures kaasas fond aga kriisi keskel lisaraha, lubades andjale head intressi ja väljamakseid enne teisi. Nii saidki fondi sulgemisel müüdud varadest tulu eelkõige lisarahaga panustajad ning neile lisandusid 20protsendilised intressimaksed. Varasemad investorid, sh end petetuna tundja said aga vaid sendi osaku eest (ostuhind oli 105 eurot). „Täna kannab Optima fondi valitsenud BPT Asset Management pärast ühinemist teise fondivalitsejaga nime Northern Horizon Capital,“ märgib Ekspress.

Täiendav osakute märkimine alla ootuste

8. novembrist kuni 30. novembrini korraldas Northern Horizon Capital uue Baltic Horizon Fundi osakute avaliku pakkumise. Turule toodi 37 131 000 osakut, võimalusega ülemärkimise korral nende arvu veel 22 279 000 võrra suurendada. See aga näitab, et lootused märkimistulemuste suhtes olid Baltic Horizonil kõrged.

Lõpptulemusena märgiti aga 15 285 593 osakut ning kuigi fondijuht Tarmo Karotam jäi avaliku pakkumise tulemustega enda sõnul rahule, tundub mulle, et eesmärki ei suudetud täita. Turul leiduvat vaba raha süstiti fondi vähemalt kaks korda väiksemates kogustes, kui olnuks võimalik.

Pani kõhklema                                                        

Märkimistulemuste järel kirjutas mulle ka lugeja, kes tundis huvi, kui suurelt on oma raha fondi paigutanud selle juht. Karotame sõnul on tal praegu 7642 osakut ehk investeeringu suurus on ligi 10 000 eurot, mis on vaid 0,01 protsenti osakute koguarvust. Juhatuse teisel liikmel Algirdas Vaitiekunasel on osakuid 0,02 protsenti koguarvust.

Kuigi algul plaanisin fondis sisse võtta vähemalt 5aastase perspektiiviga positsiooni, on eelnev mind kõhklema pannud. Juhatuse tagasihoidlik investeering fondi ning minevikust kerkinud kahtlused suunavad mind mõttele osakutest varem loobuda. Eks jälgin, kuidas ärikinnisvaraturg käitub ning otsustan siis. Lootust annab muidugi Karotame kinnitus, et ta kavatseb lähiajal fondi veel investeerida.