Heitlikud turud pitsitasid rahakotti ja lõid teenimiskohti

Nii näitas minu pangakonto märtsi viimasel päeval, et olen võrreldes kuu varasemaga kaotanud pea 7000 eurot ehk 2,37 protsenti oma portfelli väärtusest. Kui möödunud kuul oli minu varanatukese väärtus 293 377 eurot ning rõõmustasin, et uus teetähis on saavutatud, siis täna vaatab mulle portfellist vastu vaid 286 436,12 eurot.

Suurimateks patuoinasteks olid minu portfelli ettevõtetest Tallink, Apple, Brasiiliale panustav fond iShares MSCI Brazil Capped, Microsoft ning Berkshire Hathaway. Kogu perioodi kasumlikkust vaadates on mulle pinnuks silmas aga endiselt alla oma IPO väärtuse kauplevad Baltic Horizon Fund ning ka Admiral Marketsi 8protsendilist intressi pakkuv võlakiri.

Viimaste kaitseks saan aga öelda, et nendest saadava miinuse katab ära kopsakas dividend. Samuti kinnitas Baltic Horizoni juht Tarmo Karotam mulle hiljuti, et madal hind on põhjustatud sellest, et osakuid on pidevalt juurde emiteeritud. See tendents peaks nüüd aga muutuma, sest ettevõte keskendub tulevikus olemasoleva portfelli rahavoo maksimeerimisele ega pea seega uuteks investeeringuteks osakuid juurde emiteerima.

Positiivselt üllatasid mind aga Statoil, LHV ja Inbanki allutatud võlakirjad ning Leedu rõivatootja Apranga. Eriti hea meel on mul võlakirjade kasvava turuväärtuse üle, sest sellele lisandub boonusena veel iga-aastaselt vastavalt 6,5 ja 7 protsenti intressitulu.

Paanikas turud

Nii minu portfelli kui maailma turge mõjutas märtsis negatiivselt Donald Trumpi terase- ja alumiiniumitariifide tõttu üles kerkinud kaubandussõja oht. Tõsi, Euroopa Liit jäi hetkel uutest maksudest kõrvale, kuid USA ja Hiina vahelised ähvardused ajasid investorid paanikasse.

Näiteks ei mõjunud turgude tervisele hästi oht, et Trump kaalub Hiina investeeringute piiramist tehnoloogiasektoris. Samuti muutus kehvemaks Tesla finantsseis ning Facebooki süüdistati oma kasutajate isikuandmete väärkasutamises. Kuna tehnoloogiasektor on suureks eeskujuks teistele sektoritele, mõjutas see turge ning minu portfelli ettevõtteid tervikuna.

Samuti tuli minu jaoks mitu negatiivset uudist kodubörsilt. Teatas ju ka minu portfellis sisalduv Olympic Entertainment Group, et plaanib börsilt lahkuda ning kaks suuromanikku, kelle osalus OEGs on kokku 64protsenti, on sellega päri ning vastu võtnud investorite poolt madalaks peetava ülevõtupakkumise.

Pakutud 1,9 eurot aktsia kohta ei rahulda mind ega paljusid väikeinvestoreid, kuna eelmise aasta jaotamata kasum läheb ostjale ning minusugused osanikud ei näe dividendidena sentigi. Samuti tekitab nördimust teadmine, et tavapäraselt on ülevõtupakkumiste käigus tavaks maksta 20-30 protsenti preemiat, praegune OEG turuhind on aga põhimõtteliselt võrdne tehtud pakkumisga.

Kasutasin soodsat ostukohta

Teise suuruudisena teavitas Tallink kodubörsi, et protsess strateegiliste võimaluste ja valikute leidmiseks omanikeringis on lõppenud ning Infortar jätkab laevaettevõtte suurosanikuna. See aga tähendab, et investorite poolt oodatud ülevõtupakkumist ei tule. Tallinki aktsia reageeris uudisele esimesel kauplemistunnil 15protsendilise langusega, odavnedes 1,215 eurolt 1,03 euroni.

Kuna mina pean Tallinkit jätkuvalt tugevaks ettevõtteks, otsustasin hetkelist börsipaanikat ära kasutada ning head asja märksa odavama hinnaga portfelli juurde soetada. Niisiis saatsin panka ostuorderi 4100 Tallinki aktsia soetamiseks ning nüüd olen 16 000 laevaettevõtte aktsia omanik. Põhimõtteliselt suurendasin oma osalust Tallinkis kolmandiku võrra, ning seda hinnaga 1,053 eurot aktsia kohta. Aktsiate eest kokku maksin 4316,08 eurot ning teenustasusid 4,32 eurot. Pärast tehingut on Tallinki osakaal minu portfellis 6,1 protsenti.

Pean Tallinkit tugevaks ning targalt majandavaks ettevõtteks. Seda näitab võlakoormuse pidev vähenemine ning laevafirma suutlikkus oma veomahte pidevalt kasvatada. Ilus on ka laevafirma stabiilne aastane maksueelne kasum (EBITDA), mis jääb 160-190 miljoni euro vahemikku. Samuti on Tallinki laevapark küllaltki uus ning heas korras, mis tähendab, et tegemist on vajadusel küllaltki likviidse varaga. Samuti arvan, et Tallinki aktsia on praegu liiga odav. Kaupleb see ju alla oma raamatupidamisliku väärtuse. 

Ka teisi ostukohti

Lisaks Tallinkisse suhtun ajutistesse langustesse positiivselt ka mitme teise ettevõtte puhul. Nii kerkis taas minu radarile juba pikalt jälgimisnimekirjas olev Facebook, mis on viimasel ajal sattunud põlu alla. Seda juba nimetatud andmeskandaali pärast. Internetigigandi aktsia on kuu aja taguselt kõigi aegade tipust kukkunud üle 20 protsendi.

Ettevõte ise on aga jätkuvalt tugev ning nii oli firmal üle platvormide eelmise aasta lõpus 2,13 miljardit aktiivset kasutajat, mida on aasta varasemaga võrreldes 14 protsenti rohkem. Kokku kasutab Facebooki 28 protsenti maailma rahvastikust.

Kuna puuduvad ka tõsiseltvõetavad konkurentid, keda Facebook ei suudaks oma kontol oleva 41 miljardi dollari suuruse vaba rahaga üles osta, ei näe ma lähiajal ka sotsiaalmeedia ettevõtte kasvu pidurdumist. Samuti on minu hinnangul Facebookist kujunemas patuaktsia, mille kasutamisest kergekäeliselt ei loobuta. Sellele kõigele mõeldes saan aktsia odavnemise üle vaid rõõmustada ning mõlgutada selle taustal ostumõtteid.

Huviorbiidis sakslased

Samuti kerkis möödunud nädala uudiseid lugedes minu huviorbiiti üks täiesti uus ettevõte. Tegemist on nüüdsest ka eestlasi puudutava Saksamaa logistikafirma Hamburger Hafen und Logistik AG-ga (HHLA). Just see ettevõte ostis eile Äripäeva Rikaste TOPi kuuluvalt Anatoli Kanajevilt Transiidikeskuse ning saavutab seeläbi Muuga sadamas konteinerkäitlemise turul liidripositsiooni.

Kuna pealtnäha potentsiaali paistab ning Muuga Sadam on Kanajevit tublilt ja truult aastaid teeninud, tekib küsimus, et miks ei võiks tegemist olla rahalehmaga ka sakslaste jaoks. Lihtsalt selle vahega, et nüüd on ka minusugustel investoritel võimalik Transiidikeskuse praeguse seisuga 47 miljoni euro suurusest jaotamata kasumist või selle abil saavutatavast kasvust osa saada.

Hea uudis on see, et ka seda ettevõtet saab odavalt. Nimelt on aktsia hind sel aastal esimese 3 kuuga pea 18 protsenti vähenenud ja see maksab hetkel 18,84 eurot. Samal ajal on ettevõtte omakapitali tootlus (ROE) aga 20,39 protsenti, mis on kõvasti üle sektori 11,58protsendilise keskmise. Lisaks on HHLA omakapitali kulu 8,35 protsenti, mis tähendab, et ettevõte maksab oma kapitali eest vähem kui see suudab kasumit toota ning jääb veel 12protsendiline puhver.

Yahoo Finance’i küsitletud analüütikud toovad veel positiivsena välja, et ettevõtte võla suhe omakapitali on 64,85 protsenti, mis pole kindlasti üle mõistuse ja tähendab, et keskmisest kõrgem omakapitali tootlus on saavutatud kasumi kasvust, mitte võlakoormuse suurendamise abil.

Kõike arvesse võttes võimalusi turul leidub, seda hoolimata ärevatest ning volatiilsetest aegadest. Ise järgin põhimõtet, et tark ei torma, kuid samuti annan endale aru, et ka head kriisi ei tohi kasutamata jätta.