Investor Toomas

Kes on investor Toomas

Kes on Investor Toomas?

Ühe Tallinna väikese IT-firma osanik ning samas programmeerijana töötav 51aastane Toomas tegi 2002. aasta alguses kaaluka otsuse. Ta alustas paljudele oma tollastele eakaaslastele mõttetuna tunduvat pensionipõlve kindlustamist.

Toomas võttis teadmiseks, et tema pensionile mineku ajaks (aastal 2031) on pensionäre võrreldes tööjõulise elanikkonnaga Eestis märgatavalt enam kui praegu. See aga tähendab, et soovides korraliku elustandardi jätkumist pensionieas, pole mõtet jääda lootma vaid riiklikule pensionile.

Toomasel oli 2002. aasta alguseks koos miljon krooni ehk 64 000 eurot, mida ta otsustas aktsiaturule paigutada eesmärgiga tagada endale 30 aasta pärast muretu vanaduspõlv. Toomas on liitunud ka pensionisammastega, et kasutada ära riigi pakutavad maksusoodustused ja võrrelda enda portfelli tootlust enda pensionifondide tootlusega. Lisaks jälgib Toomas igapäevaselt oma kulutusi ning otsib erinevaid säästmisnippe.

Investeerimisstrateegia

Toomase investeerimisprogrammi pikkuseks on 30 aastat tootluse eesmärgiks on ta seadnud 12% aastas, mille õnnestumisel muutuks tema 64 000 eurot 30 aasta pärast 2 miljoniks euroks. Toomas investeerib ettevõtetesse, mis on tema hinnangul pikaajalise kasvupotentsiaaliga ning mis on end minevikus heast küljest näidanud.

Ta on koostanud endale nn jälgimisnimekirja erinevatest ettevõtetest, sektoritest ja piirkondadest ehk koondanud tema jaoks huvitavad ja päevakajalised investeerimisideed. Investeerimisotsused vaatab ta reeglina üle korra kvartalis, pärast ettevõtete kvartaliaruannete avaldamist. Ta püüab hoida end tagasi emotsioonide ajendil aktsiate ostmistest ja müümistest ning ei loobu väärtpaberitest, mille hind langeb, kuid potentsiaal säilib. Kui Toomas näeb, et ta on teinud vale investeerimisotsuse, tunnistab ta seda endale ja müüb selle ettevõtte aktsiad maha. Ta kaalub müüki ka siis, kui ettevõtte aktsia on Toomase meelest juba liiga palju tõusnud ning tundub ülehinnatud. Toomas otsustab aktsiate soetamisel mitte rabelda, vaid need aegamööda endale soetada. Aastas teeb Toomas vähemalt 12 tehingut. Toomas püüab oma investeeringud hajutada erinevate majandussektorite, piirkondade ja valuutade vahel. 2015. aasta alguses ehk pärast enam kui kümne aasta pikkust investeerimiskogemust, otsustas Toomas muutuda riskijulgemaks ehk ta hakkas 10% portfellist paigutama riskantsemalt ning lühema ajahorisondiga.

Toomase aktsiaportfell

Facebook

Positsioon
Facebook on juhtiv USA sotsiaalmeedia ettevõte, kel üle kahe miljardi kasutaja üle maailma. Facebookile kuuluvad veel Instagram, Messenger, WhatsApp, Oculus. Ostu hetkel ületas turuväärtus 461 miljardit dollarit. Mark Zuckerbergi juhitud ettevõte jõudis börsile 2012. aastal.

Admiral Markets ASi allutatud võlakiri 28.12.2027

Positsioon
Admiral Markets AS on juhtiv internetipõhiste kauplemisteenuste osutaja, kes pakub kauplemist Forex instrumentidega ning aktsiate, indeksite, väärismetallide, energia ja krüptovaluutade CFD-dega. Admiral Marketsi võlakirjad noteeriti Nasdaq Balti börside võlakirjanimekirjas 11. jaanuaril 2018. aastal. Võlakirja nimiväärtus on 100 eurot ja aastane intressimäär 8%, mida makstakse välja kaks korda aastas.

EfTEN Real Estate Fund III AS

Positsioon
EfTEN Real Estate Fund III AS (lühinimi: EFT1T) on Balti rahavoogu tootvasse ärikinnisvarasse investeeriv kinnisvarafond, mis on suunatud eelkõige jaeinvestoritele. Fondi juhib EfTEN Capital, mis on Balti riikide suurim ärikinnisvarale keskendunud fondivalitseja. Nasdaq Balti börside põhinimekirjas hakati EfTENi kolmanda kinnisvarafondi aktsiatega kauplema 1. detsembril 2017.

iShares MSCI Brazil Capped (EWZ)

Positsioon
iShares MSCI Brazil Capped ETF järgib MSCI Brazil 25/50 indeksit. ETF investeerib suure ja keskmise suurusega Brasiilia ettevõtetesse ning hõlmab 85% kogu turust. Suurima osakaalu (ligi 40%) instrumendist moodustab finantssektor. ETFi aastane haldustasu on 0,63% ning dividenditootlus ligi 1,7%. Fondi valuuta on dollar ning see on kaubeldav New Yorgi börsil. ETF on keskmisest kõrgema riskiga.

Tallink Grupp

Positsioon
AS Tallink Grupp on Euroopa juhtiv laevandusettevõte, mis pakub kvaliteetseid mini-kruiise, reisijate- ja ro-ro kaubaveo teenuseid Läänemerel. Ettevõttele kuulub kokku 18 alust - kruiisilaevad, kiired ro-pax laevad ja ro-ro kaubalaevad. Tegutsetakse laevaliinidel Eesti ja Soome, Soome ja Rootsi, Eesti ja Rootsi ning Läti ja Rootsi vahel. Peamistel liinidel hoitakse juhtivat turupositsiooni.

Statoil

Positsioon
Statoil ASA on Norra energeetikaettevõte ja ühtlasi Põhjamaade suurim ettevõte. Nii Oslo kui New Yorgi börsil noteeritud ning 67% ulatuses Norra riigile kuuluv Statoil uurib nafta ja maagaasi leiukohti ning toodab, transpordib, rafineerib ja müüb naftat ja maagaasi. Börsifirma tegutseb 37 riigis ning selle turuväärtus on ligi 55 miljardit dollarit.

Ryanair

Positsioon
Ryanair on Iiri odavlennufirma, mille aktsiad on noteeritud nii Iiri, kui ka Londoni börsil. 2016. aastal lendas Ryanairiga üle 106 miljoni reisija. Aastaks 2024 on seatud eesmärgiks lennutada 180 miljonit reisijat.

Apranga

Positsioon
Apranga on Baltikumi suurim rõivaste jaemüüja. Leedu ettevõtte tegutseb kõigis kolmes Balti riigis ning lisaks enda brändidele on sel veel ka frantsiisilepingud selliste tuntud kaubamärkide müügiks nagu Zara, Hugo Boss, Emporio Armani – kui nimetada vaid mõnda. Ettevõte loodi 1945. aastal ja Vilniuse börsi põhinimekirja kanti see 2005. aasta oktoobris.

Olympic Entertainment Group

Positsioon
Olympic Entertainment Group AS ja tema tütarettevõtted on juhtiv hasartmänguteenuste osutaja Balti riikides ning opereerib kasiinosid Poolas, Slovakkias, Valgevenes ja Itaalias. Lisaks tavakasiinodele pakub ettevõte ka internetikasiino teenuseid.

Microsoft

Positsioon
Microsoft Corporation on 1975. aastal Bill Gatesi ja Paul Alleni asutatud rahvusvaheline tarkvarafirma, mis on kogunud tuntust eelkõige oma operatsioonisüsteemiga Windows ja kontoritarkvaraga Microsoft Office. Ettevõtte aastane käive ulatub 85 miljardi euroni.

LHV Group allutatud võlakiri 29.10.2025

Positsioon
LHV Pank on 1999. aastal loodud Eesti kapitalil põhinev pank. AS LHV Pank pakub hoiuseid, ärilaene, arveldusteenust, väärtpaberivahendust, pensionifonde, liisingut ja varahaldusteenust nii eraisikutele kui ettevõtetele. 2005. aastal asutati LHV Group ning 2016. aastal noteeriti ettevõtte aktsia Nasdaq Tallinna börsil.

Ler¸y Seafood

Positsioon
Norra kontsern Leroy Seafood Group hõlmab endas suurt hulka väiksemaid allüksusi, mis tegelevad nii kalade püügi, - kasvatuse kui ka erinevate mereandide turustamisega. Maailma ühel suurimal lõhetootjal on tütarettevõtted Taanis, Prantsusmaal ja Portugalis.

Inbank allutatud võlakiri 28.09.2026

Positsioon
Inbank on välja kasvanud 2011. aastal loodud finantstehnoloogiaettevõttest Cofi. 2016. aasta septembris toimus Inbanki võlakirjade emissiooni eesmärgiks oli tugevdada ettevõtte kapitalistruktuuri ja turupositsiooni, toetada edasist kasvu ja laienemist uutele sihtturgudele ning kindlustada turvaline kapitalipuhver grupi ettevõtetele. Inbanki võlakirjad on vabalt kaubeldavad Tallinna börsil.

Berkshire Hathaway (BRK-B)

Positsioon
USA investeerimisfirma pikaajaline tegevjuht on maailma üks kõigi aegade edukaim investor Warren Buffett. Berkshire ja selle tütarfirmad hõlmavad suurel hulgal kõige erinevamaid ärivaldkondi, alates kindlustus- ja kommunaalteenustest kuni kinnisvara, raudteekaubaveo, panganduse ja jaemüügini. Ajavahemikus 1965-2015 kerkis Berkshire Hathaway raamatupidamisväärtus aktsia kohta 19,2% aastas. S&P 500 indeksi tootlus oli samal ajavahemikul 9,7% aasta kohta. 2017. aasta seisuga on ettevõtte turuväärtus enam kui 415 miljardit dollarit.

Baltic Horizon Fund

Positsioon
Baltic Horizon Fund on reguleeritud suletud lepinguline kinnisvarafond, mis on registreeritud Eestis. Fond sarnaneb rahvusvaheliselt tuntud REIT fondide kontseptiga kus lõviosa fondi üüritegevuse rahavoost makstakse regulaarselt välja investoritele. Fondi peamine fookus on investeerida ärikinnisvarasse Eestis, Lätis ja Leedus fokuseerides pealinnadele – Tallinn, Riia, Vilnius. Fondil puudub tähtaeg.

Apple

Positsioon
Apple Inc. on 1. aprillil 1976. aastal USAs asutatud rahvusvaheline ettevõte, mis toodab ja turustab personaalarvuteid ning mobiiliseadmeid. Lisaks pakub firma erinevat tarkvara, teenuseid, lisaseadmeid ja võrgulahendusi. Apple müüb oma toodangut globaalselt nii veebipoodide ja tavakaupluste kui lepinguliste edasimüüjate kaudu. Ettevõtte tuntuimad riistvaralised tooted on Macintoshi arvutid, iPod, iPhone ja iPad. Käive ulatus 2014. aastal 160 mld euroni.
Sulge Tutvustus

Heitlikud turud pitsitasid rahakotti ja lõid teenimiskohti

02. aprill 2018, 06:00
New Yorgi börs
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180402/INVESTOR/180329525/AR/0/AR-180329525.jpg
Ainult tellijale

Märtsi volatiilsus turgudel ning kodubörsi ettevõtete kohta saabunud pommuudised lõid minu portfelli kõikuma, mistõttu tuli mul möödunud kuul vastu võtta ka tavapärasest suurem kaotus. Juurde tekkis mitmeid soodsaid ostukohti.

Nii näitas minu pangakonto märtsi viimasel päeval, et olen võrreldes kuu varasemaga kaotanud pea 7000 eurot ehk 2,37 protsenti oma portfelli väärtusest. Kui möödunud kuul oli minu varanatukese väärtus 293 377 eurot ning rõõmustasin, et uus teetähis on saavutatud, siis täna vaatab mulle portfellist vastu vaid 286 436,12 eurot.

Suurimateks patuoinasteks olid minu portfelli ettevõtetest Tallink, Apple, Brasiiliale panustav fond iShares MSCI Brazil Capped, Microsoft ning Berkshire Hathaway. Kogu perioodi kasumlikkust vaadates on mulle pinnuks silmas aga endiselt alla oma IPO väärtuse kauplevad Baltic Horizon Fund ning ka Admiral Marketsi 8protsendilist intressi pakkuv võlakiri.

Viimaste kaitseks saan aga öelda, et nendest saadava miinuse katab ära kopsakas dividend. Samuti kinnitas Baltic Horizoni juht Tarmo Karotam mulle hiljuti, et madal hind on põhjustatud sellest, et osakuid on pidevalt juurde emiteeritud. See tendents peaks nüüd aga muutuma, sest ettevõte keskendub tulevikus olemasoleva portfelli rahavoo maksimeerimisele ega pea seega uuteks investeeringuteks osakuid juurde emiteerima.

Positiivselt üllatasid mind aga Statoil, LHV ja Inbanki allutatud võlakirjad ning Leedu rõivatootja Apranga. Eriti hea meel on mul võlakirjade kasvava turuväärtuse üle, sest sellele lisandub boonusena veel iga-aastaselt vastavalt 6,5 ja 7 protsenti intressitulu.

Paanikas turud

Nii minu portfelli kui maailma turge mõjutas märtsis negatiivselt Donald Trumpi terase- ja alumiiniumitariifide tõttu üles kerkinud kaubandussõja oht. Tõsi, Euroopa Liit jäi hetkel uutest maksudest kõrvale, kuid USA ja Hiina vahelised ähvardused ajasid investorid paanikasse.

Näiteks ei mõjunud turgude tervisele hästi oht, et Trump kaalub Hiina investeeringute piiramist tehnoloogiasektoris. Samuti muutus kehvemaks Tesla finantsseis ning Facebooki süüdistati oma kasutajate isikuandmete väärkasutamises. Kuna tehnoloogiasektor on suureks eeskujuks teistele sektoritele, mõjutas see turge ning minu portfelli ettevõtteid tervikuna.

Samuti tuli minu jaoks mitu negatiivset uudist kodubörsilt. Teatas ju ka minu portfellis sisalduv Olympic Entertainment Group, et plaanib börsilt lahkuda ning kaks suuromanikku, kelle osalus OEGs on kokku 64protsenti, on sellega päri ning vastu võtnud investorite poolt madalaks peetava ülevõtupakkumise.

Pakutud 1,9 eurot aktsia kohta ei rahulda mind ega paljusid väikeinvestoreid, kuna eelmise aasta jaotamata kasum läheb ostjale ning minusugused osanikud ei näe dividendidena sentigi. Samuti tekitab nördimust teadmine, et tavapäraselt on ülevõtupakkumiste käigus tavaks maksta 20-30 protsenti preemiat, praegune OEG turuhind on aga põhimõtteliselt võrdne tehtud pakkumisga.

Kasutasin soodsat ostukohta

Teise suuruudisena teavitas Tallink kodubörsi, et protsess strateegiliste võimaluste ja valikute leidmiseks omanikeringis on lõppenud ning Infortar jätkab laevaettevõtte suurosanikuna. See aga tähendab, et investorite poolt oodatud ülevõtupakkumist ei tule. Tallinki aktsia reageeris uudisele esimesel kauplemistunnil 15protsendilise langusega, odavnedes 1,215 eurolt 1,03 euroni.

Kuna mina pean Tallinkit jätkuvalt tugevaks ettevõtteks, otsustasin hetkelist börsipaanikat ära kasutada ning head asja märksa odavama hinnaga portfelli juurde soetada. Niisiis saatsin panka ostuorderi 4100 Tallinki aktsia soetamiseks ning nüüd olen 16 000 laevaettevõtte aktsia omanik. Põhimõtteliselt suurendasin oma osalust Tallinkis kolmandiku võrra, ning seda hinnaga 1,053 eurot aktsia kohta. Aktsiate eest kokku maksin 4316,08 eurot ning teenustasusid 4,32 eurot. Pärast tehingut on Tallinki osakaal minu portfellis 6,1 protsenti.

Pean Tallinkit tugevaks ning targalt majandavaks ettevõtteks. Seda näitab võlakoormuse pidev vähenemine ning laevafirma suutlikkus oma veomahte pidevalt kasvatada. Ilus on ka laevafirma stabiilne aastane maksueelne kasum (EBITDA), mis jääb 160-190 miljoni euro vahemikku. Samuti on Tallinki laevapark küllaltki uus ning heas korras, mis tähendab, et tegemist on vajadusel küllaltki likviidse varaga. Samuti arvan, et Tallinki aktsia on praegu liiga odav. Kaupleb see ju alla oma raamatupidamisliku väärtuse. 

Ka teisi ostukohti

Lisaks Tallinkisse suhtun ajutistesse langustesse positiivselt ka mitme teise ettevõtte puhul. Nii kerkis taas minu radarile juba pikalt jälgimisnimekirjas olev Facebook, mis on viimasel ajal sattunud põlu alla. Seda juba nimetatud andmeskandaali pärast. Internetigigandi aktsia on kuu aja taguselt kõigi aegade tipust kukkunud üle 20 protsendi.

Ettevõte ise on aga jätkuvalt tugev ning nii oli firmal üle platvormide eelmise aasta lõpus 2,13 miljardit aktiivset kasutajat, mida on aasta varasemaga võrreldes 14 protsenti rohkem. Kokku kasutab Facebooki 28 protsenti maailma rahvastikust.

Kuna puuduvad ka tõsiseltvõetavad konkurentid, keda Facebook ei suudaks oma kontol oleva 41 miljardi dollari suuruse vaba rahaga üles osta, ei näe ma lähiajal ka sotsiaalmeedia ettevõtte kasvu pidurdumist. Samuti on minu hinnangul Facebookist kujunemas patuaktsia, mille kasutamisest kergekäeliselt ei loobuta. Sellele kõigele mõeldes saan aktsia odavnemise üle vaid rõõmustada ning mõlgutada selle taustal ostumõtteid.

Huviorbiidis sakslased

Samuti kerkis möödunud nädala uudiseid lugedes minu huviorbiiti üks täiesti uus ettevõte. Tegemist on nüüdsest ka eestlasi puudutava Saksamaa logistikafirma Hamburger Hafen und Logistik AG-ga (HHLA). Just see ettevõte ostis eile Äripäeva Rikaste TOPi kuuluvalt Anatoli Kanajevilt Transiidikeskuse ning saavutab seeläbi Muuga sadamas konteinerkäitlemise turul liidripositsiooni.

Kuna pealtnäha potentsiaali paistab ning Muuga Sadam on Kanajevit tublilt ja truult aastaid teeninud, tekib küsimus, et miks ei võiks tegemist olla rahalehmaga ka sakslaste jaoks. Lihtsalt selle vahega, et nüüd on ka minusugustel investoritel võimalik Transiidikeskuse praeguse seisuga 47 miljoni euro suurusest jaotamata kasumist või selle abil saavutatavast kasvust osa saada.

Hea uudis on see, et ka seda ettevõtet saab odavalt. Nimelt on aktsia hind sel aastal esimese 3 kuuga pea 18 protsenti vähenenud ja see maksab hetkel 18,84 eurot. Samal ajal on ettevõtte omakapitali tootlus (ROE) aga 20,39 protsenti, mis on kõvasti üle sektori 11,58protsendilise keskmise. Lisaks on HHLA omakapitali kulu 8,35 protsenti, mis tähendab, et ettevõte maksab oma kapitali eest vähem kui see suudab kasumit toota ning jääb veel 12protsendiline puhver.

Yahoo Finance’i küsitletud analüütikud toovad veel positiivsena välja, et ettevõtte võla suhe omakapitali on 64,85 protsenti, mis pole kindlasti üle mõistuse ja tähendab, et keskmisest kõrgem omakapitali tootlus on saavutatud kasumi kasvust, mitte võlakoormuse suurendamise abil.

Kõike arvesse võttes võimalusi turul leidub, seda hoolimata ärevatest ning volatiilsetest aegadest. Ise järgin põhimõtet, et tark ei torma, kuid samuti annan endale aru, et ka head kriisi ei tohi kasutamata jätta.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
29. March 2018, 16:20
Otsi:

Ava täpsem otsing