Artikkel
  • Kuula

    Võimas relv pingeolukorras läbilöömiseks

    Me oleme kõik piltlikult öeldes maailmameistrid – olgu valdkonnaks sport, programmeerimine või meeskonna juhtimine. Ent enamasti oleme seda rahulikel aegadel ja ainult seniks, kuni külla saabub tegelane, kes meie illusioonid ja kaardimajakese kokku lükkab. Tegelase nimi on pinge.

    Raimo ÜlavereFoto: Andres Haabu
    Pingetunde tekkimiseks pole palju vaja: kõrged panused, väikesed marginaalid, määramatus, ajasurve, kiired muutused, teiste hinnangud. Need kõik – ja enamasti ka ühel ajal – võivad äratada seesmised uskumused ja tunde, et oled sattunud kui mitte emotsionaalsesse põrgusse, siis põrgu eeskotta kindlasti. Ja see tunne võib halvata nii mõistuse kui keha. Kusjuures oht ei pruugi olla reaalne – selle tunde on uinakust äratanud meie enda uskumused.
    Spordipsühholoogiat Uus- Meremaalt
    Niisiis, mida teha, kui tead, et ees ootab pingeline olukord? Olgu selleks esmakordne esinemine, kohtumine võõra inimesega või olulise kaaluga võistlus? Täpsemalt, mida teha, kui eesmärk on mitte lihtsalt pingest tulenevat ebamugavust üle elada, ära taluda, vaid selles keskkonnas ka läbi lüüa, teha erakordseid tegusid?
    Ühe võimaliku ja minu arvates siiani ka parima vastuse leidsin värskelt ilmunud raamatust “Perform Under Pressure”, autoriks Uus-Meremaa psühholoog ja psühhiaater Ceri Evans, kes on oma töö fookuse suunanud inimestele, kes töötavad sageli kõrge pingega olukordades. Sportlased, arstid, tippjuhid, juhtkonnad, spordimeeskonnad, nt Arsenali jalgpalli meeskond ja All Blacks ehk Uus-Meremaa rägbikoondis. Ja kes on ka selle eest, eelkõige pean silmas spordivaldkonda, kõvasti tunnustust saanud. Mida Evans siis selles – minu siiani loetud spordipsühholoogia raamatutest ehk ühes parimas – ütleb?
    Energia voolab seal, kuhu läheb tähelepanu
    Igasuguse tegevuse edukus sõltub sellest, millele sa oma tähelepanu juhid. Ehk soorituse vaimse külje pealt A ja O on tähelepanu. Energy flows where attention goes – kõlab inglise keeles üks väidetavalt seitsmest maailma absoluutsest tõest. Kuhu ja millele siis tähelepanu peaks juhtima?
    Evans kirjeldab meie peades toimuvat nn punase ja sinise aju süsteemina. Täpsemalt nende omavahelise tasakaaluna.
    Punane süsteem
    Punane süsteem – see on kõik, mis on seotud emotsioonidega, tunnetega (spordipsühholoogias tuntud ka nn ahviajuna). See süsteem on väga vajalik sportlasena toimimiseks – isu-tahe, motivatsioon, rõõm, joovastus, enesekindlus, aga ka frustratsioon, kurbus, viha, hirm jne on kõik selle süsteemi osad. Punase süsteemi emotsioonid sõltuvad palju sellest, mis minevikus on juhtunud ja mis meid ees ootab ning kuidas me seda kõike tõlgendame. Punase süsteemi osa on ka hinnangute andmine – enda tegevusele või ka tegevusetusele.
    Sinine süsteem
    Seevastu sinine süsteem on mõistuse hääl, pigem aju ratsionaalne pool. Sinine aju osa on see, mis teeb konkreetseid plaane, keskendub tegevustele ja otsib pidevalt võimalusi, kuidas paremini edasi minna. Sinine süsteem on selline kindel ja rahulik, chill ja jahe aju osa, mis armastab pigem fakte, plaane, eesmärke ja konkreetset tegevust. Sinine aju osa on selgelt suunatud potentsiaalile ehk võimaluste kasutamisele.
    Hea tulemus eeldab tasakaalu
    Hea ja tulemuslik vaimne tugevus pingeolukorras, võistluse, esinemise, olulise soorituse ajal tähendab punase ja sinise tasakaalu ja koostööd, kus ideaalis on sinine osa teinud plaani, pannud paika edu toovad tegevused ja punane osa aitab elada ja tunnetada hetke ning nautida edust tekkivat motivatsiooni ja enesekindlust. Kui see nii päriselt toimib, siis oleme võimelised tegema tegusid, mille üle me pärast ka ise oleme uhked ja üllatunud.
    Kui punane läheb ülepööretele
    Päriselus aga ei kipu asjad nii lihtsalt minema. Päriselus on alati üleval risk, et punase, see meie emotsionaalne aju, hakkab pingeolukorras tööle ülepööretel või on ta tasalülitunud (muutume passiivseks, eemalolevaks – “ah, täna polegi minu päev” stiilis). Kuna punane on reeglina tugevam aju pool, siis ülepööretel käimisega matab ta sinise enda alla. Lihtsamalt, see tähendab, et emotsioonid saavad meist võitu ja me ei tee enam mõistlikke otsuseid ja tegevusi - neid, mida on vaja teha, et eesmärk saavutada. Me hakkame otsima kiireimat väljapääsu ebamugavast olukorrast, mis tooks meile kergendust just emotsionaalse külje pealt. Ning see võib tähendada pingutamise lõpetamist, passiivseks muutumist, mõttetöö ja ka keha paigale hangumist vms. Ka muretsemist, kahetsemist ja muud taolist. Muuseas, etteruttavalt, punase poole ehk emotsioonide allasurumine ei aita, teda ei saa kinni keerata või vaikseks sundida.
    Tööriist pingelisteks hetkedeks
    Mida selle punase ja sinise ajuga siis peale hakata, eriti juhul, kui tunned, et vist hakkab tasakaal jälle ära minema? Kui võistluse ajal hakkab ligi hiilima mõte, et “see on ikka liiga raske” või enne esinemist ketravad peas mõtted stiilis “ma kindlasti unustan midagi ära” ja “mida nad minust küll mõtlevad”? Sellistel hetkedel on abiks ehk järgmine kolmesammuline tööriist:
    1. samm: paiguta oma mõtted "punane-sinine" skaalale – ehk kus su mõtted ja tunded hetkel asuvad. Selle kaalumise peamine eesmärk on astuda korraks samm tagasi ja vaadata ennast eemalt. Eesmärk pole kindlasti vältida või alla suruda punast ehk emotsioone, see polegi võimalik.
    2. samm: proovi liikuda rohkem punasest tsoonist sinise poole. Tee seda, küsides endalt: “Arvestades praegust asjade seisu, mida ma järgmisena teen, mida ette võtan?” Plaanid, eesmärgid, sihid, ka lühiajalised, on sinise aju teema. Vastus sellele küsimusele peaks olema tegevus, mitte tulemus.
    3. samm: tegemine ehk tee see tegevus ära. Siis võta uuesti ette teine samm ja uus tegevus. Ainult mõtlemine ja vaidlemine punase ahviajuga ei aita, uskumused ja emotsioonid muutuvad eelkõige tegutsemise tagajärjel.
    Ja veel. Kui siht/eesmärk A ei teostunud, siis vali kiiresti uus tegevuseesmärk B, mis on jõukohasem. Kui see ka ei teostu, siis C jne. Mõte on selles, et hoida oma aju tähelepanu võimalikult palju tegevuste fookuses ning leida õnnestumisi, eduelamusi, kasvõi pisitillukesi, mis kinnitaksid, et asjad on sinu kontrolli all.

    Tulekul

    Koolitus Kuidas muuta oma inimestge käitumisharjumusi?

    Koolitaja: Raimo Ülavere

    Korraldaja: Äripäeva Akadeemia

    Lisainfot saab SIIT.

  • Hetkel kuum
Suurettevõtja ennustab, et suurem koondamislaine alles tuleb
Tööstusjuht: mööblitööstuses võib juhtuda midagi suurt
Ida-Virumaa TOPi ettevõtja: hinnad on aastatagusest 40 protsenti maas
Raadiosaated
Kristjan Kangro mantlipärija Change'is lubab vältida halbu üllatusi investoritele
Uuel aastal krüptoplatvormi Change juhi kohale asuv Marek Pajussaar lubab väikeinvestoritele, et edaspidi ei tule halbu üllatusi.
Uuel aastal krüptoplatvormi Change juhi kohale asuv Marek Pajussaar lubab väikeinvestoritele, et edaspidi ei tule halbu üllatusi.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Jaroslav Tavgen: RMKd pole vaja börsile viia!
Kui jätkame riigiettevõtete osalist börsile viimist, siis toimub selle riigistamine ja erasektori kahanemine, leiab Delovõje Vedomosti ajakirjanik Jaroslav Tavgen.
Kui jätkame riigiettevõtete osalist börsile viimist, siis toimub selle riigistamine ja erasektori kahanemine, leiab Delovõje Vedomosti ajakirjanik Jaroslav Tavgen.
Kõik arvamuslood

TOP 100

Eesti kõige edukamad ettevõtted

Lääne-Virumaa TOPi võitja: meil töötajate leidmisega raskusi pole
1
Eesti GaasMargus Kaasik
juhatuse esimees
2
Admiral MarketsSergei Bogatenkov
tegevjuht
3
UtilitasPriit Koit
kontserni juht
Vaata kogu nimekirja

20 aastat investeerimiskogemust portfellihalduses

Olulisemad lood

Investor
Coop Panga kasum taandus oktoobriga võrreldes
Coop Pank teenis novembris 3,4 miljonit eurot puhaskasumit, mida on oktoobrist 5% vähem.
Coop Pank teenis novembris 3,4 miljonit eurot puhaskasumit, mida on oktoobrist 5% vähem.
Kõik investeerimisteemad
Articles republished from the Financial Times
Aafrikat ähvardab maadehaaramine süsinikukrediidi nimel
Ukraina oligarhide elu läheb aina kibedamaks
Kõik Financial Timesi artiklid
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Kristi Hõrrak: kuidas aitab ChatGPT siinset väikeettevõtjat? Aeg teha vahekokkuvõte
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Videod
Kuidas tipus lõpetada?
Sure nulliga. Kuidas võtta enda rahast ja elust viimast?
Kõik videod
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Kõik gasellide lood
Juhtimine
Kristjan Kangro mantlipärija Change'is lubab vältida halbu üllatusi investoritele
Uuel aastal krüptoplatvormi Change juhi kohale asuv Marek Pajussaar lubab väikeinvestoritele, et edaspidi ei tule halbu üllatusi.
Uuel aastal krüptoplatvormi Change juhi kohale asuv Marek Pajussaar lubab väikeinvestoritele, et edaspidi ei tule halbu üllatusi.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Virumaa variseb. Maa vajub, majad pragunevad ja ehitada ei kannata
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
Automüügis läks november tempokalt
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Virumaa variseb. Maa vajub, majad pragunevad ja ehitada ei kannata
Lammuta või maha: Ossinovski uusarenduses tehti andestamatu viga
Särav saatejuht kindlustab tagalat investeeringutega "Olen teinud ka palju vigu"
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Eksport jäi oktoobris üle viiendiku väiksemaks
Oktoobris vähenes kaupade eksport jooksevhindades 21%, sealhulgas Eesti päritolu kaupade eksport 23%, ja import 17%, teatas statistikaamet.
Oktoobris vähenes kaupade eksport jooksevhindades 21%, sealhulgas Eesti päritolu kaupade eksport 23%, ja import 17%, teatas statistikaamet.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Obskuurne majandus: veel 20 aastat tagasi oleks Lego peaaegu pankrotti läinud
Jõulud on peagi käes ning mänguasjade tootjad teevad aasta lõikes parimaid käibeid. Üks armastatumaid jõulukingitusi nii laste kui nende vanemate seas on legod.
Jõulud on peagi käes ning mänguasjade tootjad teevad aasta lõikes parimaid käibeid. Üks armastatumaid jõulukingitusi nii laste kui nende vanemate seas on legod.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Maksuvõlglaste kasvutempo rauges, kustutamised said hoo sisse
Novembris jätkas maksuvõlglaste arv kasvu, aga varasemast palju rahulikumalt, näitab Äripäeva Infopanga Eesti ettevõtete andmekogu.
Novembris jätkas maksuvõlglaste arv kasvu, aga varasemast palju rahulikumalt, näitab Äripäeva Infopanga Eesti ettevõtete andmekogu.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.