Artikkel
  • Kuula

    Kui kiitmine tulemust ei paranda

    Raimo Ülavere: "Me paneme palju auru teesklemisele, näitlemisele, enda või ka teiste üleskloppimisele. Ja sellest mõtteviisist saab alguse ebakindlus. Häälekas ebakindlus."Foto: Shutterstock

    "Sa oled ilus!", "Sa oled tubli!", "Sa suudad!", "Sa oled nii väärtuslik!", "Sa oled nii eriline!". Neid ja veel paljusid sarnaseid kiitusi oleme harjunud jagama endale ja teistele. Seda õpetatakse ka juhtidele, sest see pidavat hästi mõjuma enesehinnangule ja eelkõige usule endasse. Ent kas see aitab alati kaasa paremale tulemusele mis tahes teemas, on pehmelt öeldes kaheldav.

    Positiivsus, väärtustamine, tunnustamine on midagi, mida oleme harjunud võtma hea tulemuse eeldusena. Midagi, mis on nagu a priori ehk mis on enesestmõistetav ja ilma milleta tulemust ei tule. Veelgi enam – oleme harjunud ehk ka sellega, et seda positiivsust on vaja pidevalt võimendada sihiga kasvatada usku endasse ja parandada (loodetavasti) selle kaudu ka tulemust.
    Umbkaudu 80ndate teises pooles sai eelkõige USAst alguse liikumine, mis kinnitas veendunult (tuginedes ka ühele teadusuuringule, mida, tõsi küll, tõlgendati vildakalt), et praktiliselt kõik ühiskonna probleemid alates koduvägivallast kuni varastamise ja vaesuseni on taandatavad ühele põhjusele: inimeste vähene usk endasse. Täpsemalt tugines see muu hulgas Californiast pärit poliitiku John Vasconcellose uskumusele – kes, muuseas, oli ise läbi teinud pikaajalise teraapia eneseusuga seotud teemadel –, et kui inimesed endasse rohkem usuksid, teeksid nad paremaid valikuid.
    Vasconcellosel õnnestus ära veenda ka tollased osariigi juhid ja nii sai alguse uus moeröögatus, mida põimiti kiiresti igasse eluvaldkonda, eelkõige haridusse, ent ka mujale. Lapsed hakkasid koolis üksteisele kirjutama, mida nad teiste juures hindavad, töökollektiivides hakati juhtidele õpetama, kuidas ikka rohkem tunnustada, ja nii edasi. Tead küll, see laine on juba aastaid tagasi ka meile jõudnud ega näita vaibumise märke. Juhid tunnustavad liiga vähe, on üks enim levinud kriitika juhtide suunal. Muuseas, selle moevoolu tagajärjeks on näited lumehelbekestest, sellest, kuidas millenniumipõlvkond on enesekeskne, hoolib vaid endast ja muu taoline.
    Tõsi, nendes teadusuuringutes "unustati" märkida, et teadlased ütlesid, et usk endasse on küll oluline, ent seda on väga keeruline mõõta ja mõõdetavalt mõjutada. Mõningast positiivset mõju võis n-ö teadlikul positiivsusel küll märgata akadeemilise edukuse juures, ent muudes valdkondades ei suudetud mõju tõestatult ja üheselt näidata – lihtsamalt öeldes märgati, et ka eneses kahtlejad võisid üsnagi edukad olla. Veel enam – hilisemad uuringud on näidanud, et ka kõige edukamad meist mis tahes valdkonnas, alates tippsportlastest tippärimeeste ja tipp-poliitikute ning tippspetsialistini, kahtlevad endas. Neil, nagu meil kõigil, tuleb ette hetki, kus nad mõtlevad lõpetamisele, eemale astumisele, kus nad tunnevad ennast väheväärtuslikena. Kõigil, sest see on osa inimeseks olemisest. Ent nad on edukad hoolimata kõhklustest.

    Raimo Ülavere esineb 1. juunil toimuval Äripäeva rahvusvahelisel juhtimiskonverentsil „Coaching 2023 PAUS“ intrigeeriva ettekandega: Enesekindlus on vaikne, ebakindlus häälekas. Vaata mahukat ja rahvusvaheliste esinejatega programmi SIIN ning liitu 600 Eesti juhiga, kes konverentsil osalevad!

    Seega, kui sa oled kohanud – ja ma usun, et oled – ütlusi nagu "Usu endasse!", "Vaid taevas on piiriks!", "Sa oled nii andekas!", "Kõik on võimalik, kui ainult tahad!", "Sa suudad!", siis ehk aimad, millest räägin. Räägin usust endasse, mis tugineb millelegi, mis justkui asub meist väljaspool ja mis peab olema kõva nagu kivi. Kahelda, muretseda ja ennast kehvasti tunda ei tohi – seda teevad nõrgad. Kõvad tegijad panevad. Nad on ilusad, väärtuslikud ja võimekad igas olukorras. Ehk meie usk endasse tugineb selle loogika järgi rohkem näitlemisele. Fake it till you make it ehk tee-kuni-sa-oled-see-tüüpi mõtteviisile. Me paneme palju auru teesklemisele, näitlemisele, enda või ka teiste üleskloppimisele. Tunnustame, väärtustame, kiidame iseend ja teisi. Ja sellest mõtteviisist saab alguse ebakindlus. Häälekas ebakindlus.
    Näideldes me ei keskendu tegemisele, ometi on tegevus – ise tegemine – see peamine, mis kasvatab usku endasse. Kogemusega, asju ise päriselt ära tehes. Selle asemel me näitleme, et me oleme tegijad – meil on palju tööd, me oleme perfektsionistid, me oleme tähtsad, panna tuleb! Ja samas pole meil kunagi küllalt, meil on alati midagi puudu – eelkõige sisemist usku endasse. Sest meie pea pole rumal, ta saab aru küll, milline on seis tegelikult.
    Ent me paneme ikka edasi: kõige nähtavamalt tuleb see ebakindlus välja näiteks sportlastel, eriti harrastusportlastel, kes hakkavad võistluste eel rääkima, kui kõvad tegijad nad on ja kui lihtne see eesootav katsumus on. Või siis ajab näpud püsti ning postitab instasse ja FBsse, et see kõik on jube fun ja tõeline nauding, ehkki sisemiselt kõik keeb ja kobrutab. Sama võib kuulda ja näha ka kontorites, kodudes, tegelikult igal pool, kus inimesed suhtlevad ja teevad peenes keeles öelduna image managing'i. Vaimne tugevus tähendab justkui välist teesklust, näivust, et kõik on super, ning loomulikult ei tohi eelseisvas edus kahelda, veel vähem lõpetada. See on allaandmine ja allaandmine on nõrkadele. See on häälekas ebakindlus, mida me tegelikult kuuleme.
  • Hetkel kuum
Vitali Šipilov: esimene "taastuvenergia seadus" sisaldab selle mõju vähendavaid kompromisse
Enne valimisi võttis riigikogu vastu taastuvenergia valdkonnas ulatusliku muudatuste paketi, mis peaks aitama võidelda ebapiisava võrguvõimsusega ning liigse bürokraatiaga tuuleparkide arendamisel. Seadusest paistab paraku aga taas fragmentaarsus, otsustamatus ja kirik-keset-küla-lähenemine, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat Vitali Šipilov.
Enne valimisi võttis riigikogu vastu taastuvenergia valdkonnas ulatusliku muudatuste paketi, mis peaks aitama võidelda ebapiisava võrguvõimsusega ning liigse bürokraatiaga tuuleparkide arendamisel. Seadusest paistab paraku aga taas fragmentaarsus, otsustamatus ja kirik-keset-küla-lähenemine, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat Vitali Šipilov.
Euroala alusinflatsioon kiirenes rekordini
Euroala alusinflatsioon kiirenes märtsis rekordilise 5,7 protsendini, mis jätab Euroopa Keskpangale ahtamaks võimaluse leevendada rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Euroala alusinflatsioon kiirenes märtsis rekordilise 5,7 protsendini, mis jätab Euroopa Keskpangale ahtamaks võimaluse leevendada rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Ralli: USA indeksid lõpetasid reedel nii päeva kui nädala vaates tublisti rohelises
Reedel sulgusid USA aktsiaindeksid kõvas plussis, sest S&P 500 kerkis 1,4 protsenti, Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis 1,2 protsenti ja tehnoloogiamahukas Nasdaq Composite rallis kõige enam ehk koguni 1,6 protsenti. Karuturust toibudes on sellised numbrid lootustandvad.
Reedel sulgusid USA aktsiaindeksid kõvas plussis, sest S&P 500 kerkis 1,4 protsenti, Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis 1,2 protsenti ja tehnoloogiamahukas Nasdaq Composite rallis kõige enam ehk koguni 1,6 protsenti. Karuturust toibudes on sellised numbrid lootustandvad.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Valitsus jätnuks Sutteri preemiata, nõukogu ei pidanud seda miskiks "Kuidas saab maksta preemiat, kui nad ei ole ülesannetega hakkama saanud?"
Valitsusega piike murdnud Hando Sutterile võinuks tüli Reformierakonna ministritega kalliks maksma minna, sest ei rahandus- ega peaminister pea põhjendatuks maksta lahkuvale Eesti Energia juhile üle 75 000 euro tulemustasu. Ettevõtte nõukogu ei pidanud valitsuse kriitikat aga mikski.
Valitsusega piike murdnud Hando Sutterile võinuks tüli Reformierakonna ministritega kalliks maksma minna, sest ei rahandus- ega peaminister pea põhjendatuks maksta lahkuvale Eesti Energia juhile üle 75 000 euro tulemustasu. Ettevõtte nõukogu ei pidanud valitsuse kriitikat aga mikski.
Bahmuti kaitsjad said Ragnar Sassilt auto. "Võitleme iga hoone pärast"
Ragnar Sassi eestvõttel organiseeritud Eesti abikonvoi eile Kiievisse jõudnud 13 autost üks kingiti täna Bahmuti linna kaitses osalevale Ukraina üksusele.
Ragnar Sassi eestvõttel organiseeritud Eesti abikonvoi eile Kiievisse jõudnud 13 autost üks kingiti täna Bahmuti linna kaitses osalevale Ukraina üksusele.
Luminofoorlambid kaovad peagi turult
See aasta on valgustustehnika arengus väga oluline, sest rakenduvad olulised ELi määrused, mis turgu reguleerivad ja kogu valgustussektorit mõjutavad.
See aasta on valgustustehnika arengus väga oluline, sest rakenduvad olulised ELi määrused, mis turgu reguleerivad ja kogu valgustussektorit mõjutavad.
Loovagentuuri juht: meie tehisintellekti abi tekstiloomes ei kasuta
Me kasutame tehisintellekti abi teinekord visualiseerimiseks, aga tekstiks mitte, lausus Äripäeva hommikuprogrammis loovagentuuri Optimist Creative´i tegevjuht Magnus Lužkov.
Me kasutame tehisintellekti abi teinekord visualiseerimiseks, aga tekstiks mitte, lausus Äripäeva hommikuprogrammis loovagentuuri Optimist Creative´i tegevjuht Magnus Lužkov.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.