Pensionisüsteem karjub reformi järele

Kui pensioniraha kasvamine innustab, on oodata ka n-ö igapäevase sambavälise investeerimise kasvu. Tänapäeval ei ole keeruline ise näiteks välisaktsiatesse või indeksifondidesse investeerida. Ka väikesed summad loevad.

Vastuargumendina võib öelda, et ebaõnnestumise korral on inimene oma II samba senisestki rahast ilma. Parem juba mõnikümmend või paarsada lisaeurot kuus pensionipõlves kui mitte sedagi. Et kui inimesel võimaldada emotsiooni pealt pensionisüsteemist välja astuda, on see tulevikus talle ja kaude ka riigile kahjulik.

Toimetuse hinnangul ei pruugi aga riik või pensionifond inimese tuleviku kindlustamisel tema raha iga kuu paigutades teha sugugi paremat valikut kui inimene ise. Pigem vastupidi. Kui kasvatada aktiivselt oma varandust – mis siis, et võib-olla mitmekümne aasta pärast kättesaadavat varandust –, siis tuntakse selle vastu ka märksa suuremat huvi. Ebaõnnestuda võivad ka pensionifondid, ent sellisel juhul ei saa investor ise aktiivselt sekkuda.

II sambaga liitunutel jääb praegu üle vaid nukralt II samba fondide üsna väikese tootluse ja küllaltki kopsakate teenus- ja valitsemistasudega leppida. Ainus alternatiiv on fondi vahetada, kuid sellega kaasnevad samuti teenustasud. Tasud on küll ajapikku vähenenud, ent võimalus kliente kaotada kaugemale kui naaberfondi (kus saab teda ja alati tagasi meelitada) suurendaks konkurentsi ja sunniks fonde juba märksa efektiivsemalt toimetama. Ehk siis kasvataks kaude nendegi raha, kes otsustavad fondide tiiva all jätkata.

Lootma jääda ei saa. Lõppeks on aga selge, et n-ö klassikalisele riiklikule pensionile Eestis lootma jääda ei saa. Elanikkond vananeb ja praegune pensionisüsteem ei ole igal juhul jätkusuutlik, sellest on palju kirjutatud.

Pensioniteemat Äripäevale kommenteerides hindas riigikogu esimees Eiki Nestor, et praeguste põhimõtete järgi ei anna ka tulevikus esimene ja teine sammas keskmisele pensionärile kokku rohkem kui 40% keskmisest palgast.

Arusaama muutmisele ja kummutamisele aitaks kaasa suurem valikuvõimalus ja isiklikud edulood sambaraha investeerimisel. Mitu pensionisüsteemi reformimise ettepanekut on aga edaspidi veel ilmumas ka Eduka Eesti arvamuskonkursi raames.