Jüri Mõisa ja Ain Hanschmidti kaasamine munitsipaalpanga loomisse on võit küll Savisaare poolt vaadates, ettevõtjatele on aga enese sidumine keskerakondliku ettevõtmisega küsitava väärtusega üritus.

- Juhtkiri.
- Foto: Anti Veermaa
Eile sai teatavaks, et Edgar Savisaare ühistupanga rajamisega seovad end kaks nimekat Eesti ettevõtjat: Jüri Mõis ja Ain Hanschmidt.
Mõisa ja Hanschmidti kaasamine munitsipaalpanga loomisse on võit küll Savisaare poolt vaadates, ettevõtjatele on aga enese sidumine keskerakondliku ettevõtmisega küsitava väärtusega üritus.
Keskerakonna valitsemise ajal on Tallinna ja erakonna rahakotid lootusetult segi läinud. Ka ühistupanga loomiseks kasutatakse linna raha ajakirjandusest läbi käinud numbrite kohaselt kuni 300 000 euro ulatuses. Panga loomise ajendid on aga otseselt seotud Keskerakonna sooviga luua Tallinnas oma paralleeluniversum. Linnapolitsei, linnatelevisioon ja linnapood on juba olemas, kõik põletavad jõudsalt maksumaksja raha. Munitsipaalsete paralleeluniversumite loomine maksumaksja rahaga ühe erakonna ambitsioonide rahuldamiseks ei ole aga ettevõtmine, millesse tuntud ettevõtjad peaksid paigutama oma finantsilist ja moraalset kapitali.
Halb pole mitte ühistupank, vaid maksumaksja raha põletamine
Iseenesest ei ole ühistupangas kui finantsinstitutsioonis midagi halba. Seadus näeb sellise võimaluse kasutamise ette ja esimese hooga võiks ju rõõmustada, et a) siinsel turul tegutsevatele tugevatele Skandinaavia pankadele tekib konkurent ja b) pangandusturule sisenevad nimekad Eesti ettevõtjad, kes panustavad Eesti majanduse arengusse.
Kahjuks tasub aga kahelda mõlema võimalikus rõõmustamise põhjuse paikapidavuses. Esiteks, reaalse konkurentsi tekitamiseks pangandusturul poleks vaja kasutada maksumaksja raha ega poliitilist mõjuvõimu. Tallinna munitsipaalettevõtmised aga neil kahel vaalal püsivadki.
Teiseks, kaheldav on ka see, kuivõrd jõuaks Eesti ettevõtjate panus Tallinna linnapanga kaudu Eesti majandusse. Keskerakondliku Tallinna seniseid majandamiskombeid vaadates on alust kahtlusel, et ühistupanga loomise üks ajendeid on linna soov rajada pank eelkõige iseenda vajaduste tarvis, st linna finantssüsteemi iseseisvamaks, st läbipaistmatumaks muutmiseks.
Tuletame meelde, et pankade rajamine ei ole kohalike omavalitsuste ülesanne ning toimiva pangandussüsteemi olemasolu tõttu puudub selleks vajadus.
Tallinna korruptiivsuse vari langeb ettevõtjate peale
Tallinna keskerakondliku linnavõimuga seostatav korruptiivsus võib varju heita ka ettevõtjatele. Mis te selle eest saite, et Savisaare panga loomisele õla alla panite? See on küsimus, mida Hanschmidtile ja Mõisale lähitulevikus kindlasti esitatakse.
Kogenud ettevõtjad peaksid sellele küsimusele vastates hakkama oma „puhtust“ tõendama, samuti tekiks neil kaudne kaasvastutus kaasatud maksumaksja raha kasutamise eest.
Et linn on ettevõtmisega kaasnevate juriidiliste riskide maandamisele panustanud, seda tõendab tippadvokaatide kaasamine. Maadevahetuse kriminaalasjas süüdi mõistetud Ester Tuiksoo töölevõtmine linnapanka loovasse sihtasutusse aga näitab, et moraalne aspekt pole panga loojatele just ülearu palju huvi pakkunud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!