Liberaalid alistusid valimisvõitluseta

See probleem võib tunduda esmapilgul üllatav või ka ajakirjandusliku liialdusena. Eestis on kõige kauem olnud võimul end liberaalse maailmavaate toetajaks pidanud Reformierakond. Mullu kevadeni oli Reformierakonna koalitsioonipartner konservatiivne Isamaa ja Res Publica Liit. Eesti on üks väheseid endiseid sotsialismibloki riike, kus pärast taasiseseisvumist pole tekkinud vasakerakondade koalitsiooni.

Ka pühapäeval toimuvate riigikogu valimiste eel tehtud arvamusuuringud viitavad, et Eesti ühiskond toetab pigem parempoolset­ maailmavaadet. Valimiskünnise ületamist ennustatakse kuuele parteile, kellest koguni neli on end vasak-parem skaalal paigutanud pigem paremale. Seega võiks parempoolse maailmavaatega inimesed tunda end rahulikult, vasakpöörde oht ei ole pärast valimisi suur.

Toimetuse hinnangul ei jookse aga Eesti probleem nende valimiste eel mitte skaalal vasak-parem. Probleem seisneb selles, et Eesti ühiskond on tegemas järsku pööret skaalal riik versus indiviid.Valimiste eel pole kahjuks poliitilist jõudu, mis seisaks üksikisiku ja ettevõtte vabaduse suurendamise eest. Selline erakond oli varem Reformierakond, kuid ka oravad on alates eelmistest valimistest eemaldunud liberaalsetest põhimõtetest.

Näiteks tööturu avamine võõrtööjõule, riigifirmade ja teiste riigifunktsioonide erastamine, erinevatele huvigruppidele riigieelarvest makstavate toetuste vähendamine, eraravikindlustuse soodustamine ja monopoolse haigekassasüsteemi lõhkumine, tulu teenimise maksustamise järsk vähendamine, avaliku sektori vähendamine, riigireform. See on väike loetelu teemadest, mida ka Reformierakond ei julge enam oma valimisprogrammis kõvahäälselt lubada.

Liberalism kasvatab majandust

Mullu sügisel 25aastaseks saanud Äripäev on oma tegevusajal pidanud oluliseks ja toetanud liberaalset maailmavaadet. Usume, et kui inimesele ja ettevõttele anda suurem tegevusvabadus ning mitte karistada neid, kes on edasipüüdlikud ja valmis võtma suuremaid riske, siis saab kokkuvõttes kasu kogu ühiskond. Kui aga valime senisest suurema ümberjagamise,­ siis on tulemuseks aeglane majandusareng ning lõpuks väheneb ka võimalus abivajajaid aidata.

Kahjuks ei ole nendel valimistel võimalik valida liberaalset, ausat ja eetilisi põhimõtteid kõrgelt hindavat erakonda. See koht poliitmaastikul on jäänud ootamatult tühjaks. Loodetavasti näitavad järgnevad neli aastat, et sellisele poliitilisele jõule on Eestis nõudlus ning 1. märtsi hilisõhtul algavad valimispeod ei saa liberaalse maailmavaate peielaudadeks.