Äripäev • 2. märts 2015 • 2 min
Jaga lugu:

Uus koalitsioon peab lahendama kolm probleemi

Juhtkiri.  Foto: Anti Veermaa

Äripäeval on hea meel, et riigikogu uude koosseisu pääseb varasema nelja erakonna asemel kuus, sest see loob ühiskonnas oluliste otsuste sünniks laiema kandepinna.

Loodetavasti luuakse parempoolse maailmavaatega koalitsioon, mis keskendub tööjõumaksude alandamisele, sotsiaalmaksulae kehtestamisele ja tööjõuturu korrastamisele.

Tõenäoliselt lepitakse valitsuse koosseis kokku kolmikliiduna, kuhu Reformierakonna kõrval pääsevad sotsiaaldemokraadid ja Vabaerakond, sotsid koos IRLiga või IRL Vabaerakonnaga. Äripäev eelistab kolmandat varianti, sest siis koosneks võimuliit parempoolse maailmavaatega erakondadest.

Uuel valitsusel tuleks keskenduda koalitsioonileppes kindlasti kolmele punktile, mis on olulised Eesti ees seisvate oluliste probleemide lahendamiseks kõige olulisemad.Tööjõumaksude alandamine

Maksupoliitika peaks soosima kõrgepalgaliste töökohtade loomist, sest need veavad majanduse kiiremale ja püsivamale kasvule. Pikas perspektiivis kasvaksid ka väikesemad palgad. Praegu on Eestis oluliselt kallim luua töökoht kui mitmes naaberriigis.

Oleme korduvalt rõhutanud, et sotsiaalmaksu lae kehtestamine oleks kõige kiirem ja efektiivsem lahendus pikaajaliselt. Kolm aastat tagasi, kui praegune peaminister Taavi Rõivas kuulus riigikogu rahanduskomisjoni, pidid tema sõnul oravad ja IRL koalitsioonileppe järgi kehtestama alates 2014. aastast sotsiaalmaksu lae töötasule, mis ületab 4000 eurot. Lage ei tulnud.

Praegu on sotsiaalmaksu lagi Reformierakonna lubadustes, kuid määramata on, kuhu lagi panna. Selle peaksid koalitsioonipartnerid lahendama kiiresti.

Lae kehtestamine jätaks ettevõtjale ka rohkem raha investeeringuteks. Samuti rõõmustaksid kõrgepalgalised töötajad, kes saaksid kulutada rohkem raha ehk panna seda veelgi enam majanduses ringlusesse. Muutus oleks otsustusvabaduses: nüüd määrab rohkem töötaja, kuhu ta oma raha paigutab.

Tööjõuturu tõukamine immigratsioonipoliitika lõdvendamisega

Välismaalastele tuleks Eestis elama ja tööle asumine oluliselt lihtsustada. Suurendada tuleks sisserändekvooti.

Arvestades demograafilist olukorda, kus Eesti rahvastik väheneb nii väljarände kui vananemise tõttu, oleks kvoodi suurendamine pikas perspektiivis vältimatu. Sisserändepoliitika heaks näiteks on Soome. Nende mõttekoda on arvutanud, et Soome vajab 34 000 sisserändajat igal aastal. Eesti mõõtkavades tähendaks see arv umbes 8500 sisserändajat aastas.

Erakondade valimisprogrammis jäi immigratsiooniteema nõrgalt esitatuks arusaadaval põhjusel: ei tahetud riskida paljude valijate häältega. Praegu, kus valimised möödas, tuleb selle teemaga kiiresti hakata tegelema.

Erakondade riigieelarvest rahastamine tuleb lõpetada

Oluline on võrdsustada rahastamist erakondadel, kes on riigikogus ja kes ei ole. Praegune süsteem, milles erakonnad toidavad end vastavalt esindatusele riigikogus, on oma aja elanud. Erakonnad peavad suutma elatuda liikmemaksudest, mis on kohane küpsele demokraatiale. Eeskuju peaks näitama Vabaerakond, kes on lubanud seista parteide riigieelarvelise toetuse vähendamise eest.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt