Töötukassa piirideta rahamägi

Kuna töötukassa reservid on arvestatud riigi üldeelarvesse, siis toimib see kui struktuurse tasakaalu hoidja. Tasakaal, mida Reformierakonna kaua aega juhitud valitsus peab toimiva riigi alustalaks ning mille kõigutamine ei tule kõne allagi.

Varude tase on piisavalt kõrge

Reservi mahu suurendamise asemel oleks mõistlik hoida seda praeguse taseme juures, kus tulud oleksid võrdsed kuludega ja mis oleks piisav võimaliku kriisiolukorra ületamiseks. Näiteks 2008. aasta reservide maht vähenes aastaga alla kuuendiku, et leevendada tööpuudust. 2010. aastal oli reservi maht taas n-ö ree peal, mis tähendab, et vajadusel suudetakse reservid töötuskindlustusmakse ajutise suurendamisega küllaltki kiiresti taastada.

Mullu ütles toonane rahandusminister Jürgen Ligi, et optimaalsele reservide tasemele puudub ühene seisukoht. Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrid soovitasid uue kriisi kartuses jätkata varude suurendamist. Sellist otsust oli hea põhjendada majanduslanguse taustal, kuid praegu tüürib majandus väikese kasvuga edasi, mitte ei lange.

Kasutamata katteallikas

Rahvusvahelises konkurentsis on Eesti üheks oluliseks murekohaks endiselt kõrged tööjõumaksud, mida poliitikud üritavad järk-järgult alandada, kuid mille tulemus on küsitav. Koalitsioon on teinud ettepaneku langetada sotsiaalmaksu protsendi võrra, kuid selle asemel võiks kasutada võimalust töötuskindlustusmakse vähendamiseks, mida Eesti Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tamsar nimetab sisuliselt tööjõumaksuks. Äripäeva hinnangul võiks seda nimetada varjatud maksuks.

Sotsiaalmaksu langetamise asemel kasutatav töötuskindlustusmakse vähendamine ei vajaks katteallikat, sest see oleks juba töötukassa reservis olemas.

Reservide suurendamist on varem põhjendatud veel töövõimereformi rahastamisega, kuid vastavalt tervise- ja tööminister Rannar Vassiljevi sõnadele tulem selle muutuse raha Euroopa Liidu sotsiaalfondist, mitte töötukassa reservist. Seda enam võiks olemasolevaid varusid suunata valdkondadesse ja inimestele, kes vajavad oskusi ja teadmisi ning kes suudaksid majandust edasi lükata.

Piiritlemata mahupiirang

Sarnaselt Ligiga on töötukassa reservide mahu piisavuses kahelnud näiteks majandusekspert Heido Vitsur, kes mullu samal ajal ütles, et hea turvalisuse säilitamiseks peaks Eesti varud olema suuremad. Kuid milline varude tase on just see õige, kus eestlane tunneb end piisavalt hästi ja muretult, jääbki tõenäoliselt vastuseta. Kuniks pole reservide mahule seatud konkreetset ülem- või alampiiri, jätkatakse selle kogumist võimalikult paindlikult ja subjektiivselt. See tähendab, et seni poliitiliselt tehtud otsus jätkub samamoodi poliitiliselt ka edaspidi, mis ei pruugi olla sugugi majanduslikult ratsionaalne.

Tänase lehe kaaneloost saate täpsemalt lugeda, kuidas erineb ministrite, tööandjate esindaja ja majandusteadlase arvamus.