Äriplaan 2016: immigrandid Eesti majandust kasvatama

Ärieliidi aasta ühel tähtsamal üritusel Äriplaan 2016 nägi mitu ettevõtjat arengu olulise takistusena tööjõu­puudust. Mitmel puhul pakuti lahendusena välja õiget immigratsioonipoliitikat.

Äripäeva toimetuse hinnangul on ette­võtjate edu võti järgmisel aastal pädev põgenike- ja pagulaspoliitika. Kas immigratsiooniga saab leevendada meie tööjõu- ja spetsialistide puudust? Kaugemas tulevikus võivad uued tulijad anda Eesti majanduskasvule tugeva tõuke.

Paljud ettevõtjad nimetavad tööjõudu oma organisatsiooni üheks olulisemaks lüliks – nii ütlesid konverentsil näiteks Põldma Kaubanduse omanik Heinar Põldma ja Combilli omanik Margus Kohava. Samas pärsib Eesti ettevõtja edu just tööjõupuudus. „Eesti majanduspoliitika suurim probleem on vähene töötajate arv,“ ütles Swedbank Eesti peadirektor Robert Kitt Äriplaanil.

Fortumo asutaja Rain Rannu sõnul on konkurents hea töötaja pärast viimastel aastatel tihedamaks läinud. Eestis ei ole vähe mitte ainult tippspetsialiste, vaid ka nii-öelda reatöötajaid. Midagi ei parane, sest rahvastik aina väheneb – seda rõhutas eile ka Eesti Panga president Ardo Hansson: järgmise viie aastaga väheneb töötajaskond 30 000 inimese võrra. Juba praegu peavad ettevõtted otsima hädavajalikku tööjõudu Eestist kaugemalt, nii tippspetsialiste kui ka lihttöölisi.

Ühest küljest on inimeste puudus tekitanud meeldiva keskkonna, sest töötaja väärtus tõuseb, palka makstakse rohkem ja seeläbi peaks kasvama tarbimine, paranema elukvaliteet.

Samas paneb see ettevõtja muretsema, sest palgakulu tuleb kasvatada olukorras, kus ettevõtte kasum ei kosu töötasuga samas tempos. Kuna väärtuslikust töötajast ei taha keegi loobuda, tulebki, hambad ristis, võidelda töötaja saamise ja hoidmise nimel.

Äriplaanil esinenud East Capitali rootslasest suuromanik Peter Elam Hakansson ja Eesti suurettevõtja Jüri Mõis leiavad, et tööpuuduse üks lahendus ongi just immigratsioon. Håkansson toetub oma kodu­riigi ja oma ettevõtte kogemusele. Tema hinnangul peaks ka Eesti tühjalt ootavad töökohad kiiremas korras immigrantidega täitma.

Mõis on seejuures lausa veendunud, et kui Eesti võtaks aastas vastu suurusjärgus 10 000 immigranti, ei käiks see meile üle jõu. Vastu­pidi, see annaks majandusele tõuke, oleks rohkem nii töötajaid kui ka tarbijaid.

Kui Mõis, Håkansson ja paljud teised pooldavad pagulaste tulekut Eestisse ning näevad nendes kasu tööturule, siis Saidafarmi peremees Juhan Särgava on konservatiivsem: targem oleks valida Eestile kultuuriliselt lähemaid ja seeläbi ka lihtsamini lõimitavaid ­immigrante, näiteks ukrainlasi.

Äripäeva toimetus nõustub Håkanssoni ja Mõisaga, et praeguses demograafilises olukorras ja töötajate nappuses võivad immigrandid tõesti olla päästerõngas majanduse elavdamiseks, kuid enne seda tuleb välja töötada korralik immigratsioonipoliitika.

Samuti võib õigus olla Särgaval, et ukrainlasi on meile kergem lõimida. Samas ei tohiks see tõik teiste pagulaste ees uksi sulgeda. Eesti peaks soodustama kõigi immigrantide võimalust kiiresti tööturule jõuda.