Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Järelmaksu pakkuja ei vaja kabelimatsu

    Juhtkiri.Foto: Anti Veermaa

    Seadust, mis annab kabelimatsu järelmaksuga kaupa müüvatele ettevõtetele, tuleks enne jõustamist muuta, kirjutab Äripäev tänases juhtkirjas.

    Eile kirjeldasime paberlehes ja veebis olukorda, kus seadus, mille eesmärgiks võitlus kiirlaenukontoritega ja kiirlaenu­turu korrastamine, annab kabeli­matsu paljudele väikesematele ettevõtetele, kes müüvad kaupa järelmaksuga. Nii peavad kasutatud autode, kodumasinate jm kauba müüjad end peatselt finantsinspektsioonis arvele võtma ehk tegevusloa hankima.
    Äripäeva toimetuse meelest on tegemist põhjendatult ebaõiglase seadusega sadadele firmadele ja nende tuhandetele klientidele ning seadust tuleks enne jõustamistäht­aega muuta.
    Imelik vajadus turgu reguleerida
    Praegusel kujul reguleeritakse turgu seal, kus kõik toimib ja probleemi pole. Automüüja ei ole laenu väljastaja, vaid pakub kliendile võimalust tasuda ostu eest osade kaupa.
    Seaduse praegusel kujul jõustamine tähendaks, et müüja peaks võtma järelmaksu vahendajaks liisingfirma Tallinnast, mis muudab teenuse kallimaks. Seda juhul, kui pakutav kaup üldse liisingfirma normidele vastab. Lihtsam on ju uusi asju liisida. Kuna seadus omab tagasiulatuvat mõju, tuleks ka senikehtivad lepingud tegelikult päevapealt lõpetada. Tundub imelik.
    Kas keegi kujutab ette, et mõni Lõuna-Eesti väike kasutatud autode müüja läheb ja viib end vastavusse krediidiandjate ja –vahendajate seaduses ette nähtud tegevusloa saamiseks vajalike tingimustega?
    Viib kavandatavate teenuste osutamiseks kooskõlla oma infosüsteemi. Võtab kasutusele meetmed, mis tagavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise. Esitab andmed, mis kinnitavad tema juhtide ja töötajate piisavaid teadmisi, oskusi ja kogemusi krediidi­vallas. Ja nii edasi.
    Vastus on lühike – ei. Vahetult enne riigikogu valimisi vastu võetud seaduse puudustele ja tegelikult ebavajalikkusele järelmaksu pakkujate puhul osundasid Äripäev ja teised lehed esimest korda juba kevadel. Sellest hoolimata ei ole erakonnad ega ametnikud pidanud vajalikuks selle mõju muuta.
    Nii ei ole ilus
    Ühest küljest hakkame tähistama ettevõtja päeva, räägime kohati ehk pateetiliselt, kuid ikkagi ettevõtlikkuse olulisusest, anname õhtul auhindu parimatele ettevõtetele ja teisest küljest ei vaevu kaasa tundma väike­ettevõtetele, kelle lapse me tahame koos pesu­veega ära visata.
    Kiirlaenuvastane võitlus ei peaks mõjutama firmasid, kes ei anna kiirlaene välja. Mõnikord oleks targem seadusesse erandid sisse jätta.
    Ehkki toimetus jagab arusaama, et erandid on riskiuks võimalikule seaduserikkumisele tulevikus, on antud juhul see ehk võimalik ellu viia. Kui ühe asja reguleerimiseks loodud seadusel ilmnevad soovimatud kõrval­nähud, on mõistlik liistude juurde naasta ja ringi teha, mis vaja.
    Parandatakse tervet asja
    See, kui hakatakse reguleerima seadusega midagi, mis toimub, mis pole katki ja kus asjaomased probleemi ei näe, on iseenesest huvitav kaasus. Seda tuleb ikka ette.
    Äripäev on isegi kokku puutunud olukorraga, kus veel Rein Langi ajal tahtis riik hakata ajakirjanike allikaid kaitsma. Seda polnud vaja teha, sest allikad olid kaitstud ja tegelikkuses taheti hoopis ajalehti võimaliku suurema karistuse hirmus mõningatest raskete teemade käsitlemisest eemale tõrjuda. Antud juhul pahatahtlikkust vast pole, lihtsalt mõõdeti täie rauaga kõigile, ka neile, kes seda väärt polnud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Kakskeelse Eesti visa, aga pöördumatu lõpp
Eestis on, sarnaselt teiste riikidega, vähemalt Ida-Euroopas, aset leidmas ajalooline mentaalne nihe, mis puudutab suhtumist vene keelde ja Russki Miri laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eestis on, sarnaselt teiste riikidega, vähemalt Ida-Euroopas, aset leidmas ajalooline mentaalne nihe, mis puudutab suhtumist vene keelde ja Russki Miri laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturg tõusis neljandat nädalat järjest
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand: kui iseloomud ei klapi, siis koostööd ei tule
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Vene kodanike sisenemist Eestisse piiratakse juba tuleval nädalal
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Eesti lahkub Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina koostööformaadist
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.