Rõivas ja Sester, mis makse langetate?

OECD värske uurimus nimetab Eestit nende liikmesriikide hulgas, kus maksukoormuse tõus on eelmiste aastatega võrreldes üks suuremaid. Äripäeva hinnangul on maksukoormuse tõus hea põhjus lõpuks ometi makse langetada. Seda enam, et põhilise töö on siinkohal ära teinud ettevõtjad, nagu ütleb maksuameti pea­direktor Marek Helm.

Helmist on kahtlemata ilus ettevõtjat kiita, sellal kui rahandusministeerium kiidab maksuametit, et see nii hästi makse kogub. Maksuamet väärib kahtlemata hea töö eest kiitust, suurem osa lisandunud maksuraha on aga tõesti tulnud ettevõtja taskust. Amet ise nimetab peamiste mõjuallikatena 1000euroste arvete deklareerimise kohustustust, töötamise registrit ja tõhusamat kontrolli kütuse­valdkonnas.

Madal maksukoormus on olnud valitsuses juhtpositsioonil Reformierakonna lipukiri läbi aegade. Ka viimastel valimistel oli üks keskseid lubadusi sotsiaalmaksumäära langetamine. Esialgu Reformierakonna programmis juttu olnud kahest protsendist sai üks protsent ja lõpuks langus poole protsendi kaupa, sest peaminister Taavi Rõivas sai ettevõtjatest nii aru, et need soovivad sotsiaalmaksu langetamist just sel viisil. Töötuskindlustusmakse alandamine, mis Reformierakonna programmis samuti sees oli, jäi sügisel tegemata.

Ennast maksude alandajana esitlenud Reformierakonna valitsemisaja jooksul on maksukoormus pidevalt kerkinud. Viimatise koalitsioonileppega kergitati majutusasutuste käibemaksu ja alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi, kuigi Vabaerakonna võimukõnelustelt kõrvaletõrjumist põhjendati just sooviga makse tõsta. Samas on maksukoormus Eestis kerkinud alates Andrus Ansipi saamisest peaministriks. Reformierakond on silma paistnud sellega, et valimistel lubatud maksulangetused tehakse küll lõpuks sammu kaupa ära, aga samas võetakse selle katteks kuluvad summad teise käega maksumaksja taskust tagasi, ja üle sellegi.

Kõrged tööjõumaksud on olnud nii Äripäeva kui ka ettevõtjate meelest Eesti majanduse suuremaid pidureid viimastel aastatel, süües meie konkurentsivõimet ja takistades kõrgemapalgaliste, suurt lisandväärtust loovate töökohtade loomist. Viimatine pooleprotsendine sotsiaalmaksulangetus ei ole ettevõtjatele mingit tuntavat tõuget töökohti luua andnud – see on liiga väike, lisaks koormavad osa sektoreid äsjased otseste ja kaudsete maksude tõusud. See ei takista rahandusministeeriumit deklareerimast, et tööjõumaksude määrad on “oluliselt langenud”. Näib, et rahandusministeerium tegutseb ühes teises majanduskeskkonnas kui Eesti ettevõtja, keda mure Eesti konkurentsivõime languse pärast und saada ei lase.

Hea maksulaekumine on kahtlemata hea põhjus tööjõumaksude langetamine uuesti teemaks võtta. Äripäev on palju kordi soovitanud kehtestada sotsiaalmaksulagi, kas või näiteks kombinatsioonis dividendide sotsiaalmaksuga maksustamisega kuni 20 000 euroni aastas. Taavi Rõivas ja Sven Sester võiks nüüd otse välja öelda, missugused maksud millal langevad – ja kui palju täpselt.