Kui kõrge lagi peab olema meie toal?

Eesti majandus muutub targemaks ja tootlikumaks. See annab ettevõtetele ja investoritele signaali, et Eesti ei ole harimatu ja odava tööjõu maa, vaid on muutumas kohaks, kus hinnatakse edasiviivat ning tarka majandustegevust.

Sotsiaalmaksu ülempiir ehk lagi on ühel või teisel kujul kasutusel rohkem kui pooltes Euroopa Liidu riikides. See on riikidevahelise konkurentsi meede, mille rakendamisel tuleb eriti tähelepanelikult jälgida naabreid.

Eesti oludes on tark siduda sotsiaalmaksu lagi mediaanpalgaga, mida saab nimetada õiglaseks keskmiseks palgaks. Selle summast saavad pooled inimesed vähem ja pooled rohkem palka. Just mediaanpalk peegeldab täpsemalt seisu Eesti tööturul ja arvestab rohkem tegeliku keskmise palgasaajaga.

Kui kõrge lagi meie toal täpselt olema peab – see on riigikogus algava debati küsimus. Tööandjate keskliit on kõnelnud presidendi palgamäärast kui sobivast laest. Teenusmajanduse koda seevastu pakkunud kolme keskmist. Omamoodi on see riskivõtmise julguse küsimus, sest esialgu tekib eelarvesse paratamatult maksuauk ja kisa tõuseb taevani.

Rahandusministeeriumi hinnangul laekub Vabaerakonna ettepanekus toodud sotsiaalmaksu lae kehtestamisel esialgu sotsiaalmaksu vähem umbes 87,1 miljonit eurot aastas.Aga keskpikas perspektiivis kompenseerivad selle tänu maksukeskkonnale lisanduvad kõrgepalgalised töökohad ning asjaolu, et sellised töökohad ei koli välismaale. Nõnda tekib täiendav maksutulu, kuhu tuleb sisse arvestada ka tarbimismaksud.

Põhiküsimus on, kuidas ettevõtjad peale sellise seaduse vastuvõtmist käituma hakkavad – kas kokkuhoitud raha eest palgatakse inimesi juurde? Kuidas rakendub rändepoliitika väärtusliku tööjõu osas? Kõike seda täpselt ette näha on võimatu.

Aga jänes teatavasti šampanjat ei joo ja meie noorte liidritega valitsusel on ammu aeg süda saapasäärest välja otsida.