Deklaratsioonid ajalukku

Maksu- ja tolliamet tutvustas esmaspäeval oma uut sihti, et Eesti võiks olla maailma esimene riik, kus kaob maksude deklareerimine. Eesmärk oleks muuta andmete edastus automaatseks, kus ettevõtja saab vajadusel teabevahetusse sekkuda.

Laiemat pilti vaadates peaks sarnaselt toimima kogu e-riik, kus olemasolevad andmed saab koondada ning seeläbi kodanike/ettevõtjate vaeva vähendada.

E-teenuste kasutamine tuleks kasutajale muuta märksa mugavamaks, kui need on praegu. Marek Helmi esitletud visioon, mida mõned kiidavad takka ja mõned peavad utoopiliseks, võiks ettevõtjasse sisendada rohkem arusaama, et ettevõtluskeskkonna muutmine võib esialgu tunduda keerulise, kui mitte võimatu ülesandena, kuid sellegipoolest on see saavutatav.

Ettevõtja aruandluse automatiseerimise puhul on tõenäoliselt suurimaks takistuseks mõttemalli muutus, mitte rahalised või tehnoloogilised probleemid. Ettevõtja peab eelkõige enda jaoks selgeks tegema, kui valmis on ta vähendama oma privaatsust maksuameti ees. Need ettevõtjad, kes peavad end ausateks tegijateks, tulevad maksuametil tõenäoliselt esimeses järjekorras kätt suruma.

Ettevõtja ei taha järjepidevalt täita deklaratsioone, tema tahab väärtuslikku aega kulutada ettevõtte arendamisele, tootele ja teenusele, töötajatele. Ettevõtja tahab oma asjale keskenduda.

Kas maksuametit saab usaldada?

Deklaratsioonivaba keskkonna loomise skeptikud on seni seadnud kahtluse alla, kas automatiseeritud andmevahetus on turvaline ja usaldusväärne – kuidas garanteerida, et keegi ei hakka lekitama ettevõtte olulist teavet või ärisaladust? Sellise hirmuga tulevad enamasti välja need, kes on varem sellise kogemuse saanud või ei ole seni veel jõudnud ärieetilisele küpsustasemele. Ettevõtja, kes ei tunne end mugavalt, kui tema tehingud on riigile pidevalt nähtavad, peaks endalt küsima, mida ja miks ma tahan varjata.

Deklaratsioonivaba andmevahetus peaks viima selleni, et riik saab tõhusamalt kasutada olemasolevaid andmeid, hoida kokku aega ja raha ning soodustada ettevõtja võimalust tegeleda tähtsamaga kui ajakulukas aruandlus.

Arvamuskonkurss näitab lahendust otsivaid kitsaskohti

E-riik on ka tänavuse Eduka Eesti arvamuskonkurssi üks põhiteema. Eelkõige nähakse e-riigi puhul, kuidas kunagised uuenduslikud saavutused on praegu jäänud toppama ning tegelikult ei suudeta potentsiaali ära kasutada. Oma võistlustöö, kuidas saaks e-riiki arendada, on kirjutanud nii IT-ettevõtja Priit Alamäe kui ka vabakutseline ajakirjanik Mariliis Pinn. Täna veebis ja homse lehe arvamusküljel saate lugeda e-teenuste arendamist pakkuva ettevõtja Margus Simsoni mõtteid, kuidas end e-riigina reklaamiv Eesti on ajast maha jäänud ning peaks rohkem pingutama, et olla taas uuenduslik, nagu kunagi olid digiallkiri ja e-valimised.

Praegu on ettevõtjal õige aeg vaadata üle oma ettevõtte maksuteave selle pilguga, kas kõik oleks ja ka näiks aus, kui näiteks andmevahetus oleks automaatne juba homme.