Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Investorile meeldib Leedu rohkem kui Eesti

    Foto: Anti Veermaa

    Eestile silmad ette tegeva Leedu edu võti peitub kindlas eesmärgis ja suunas, mida viiakse ellu. Erinevalt Eestist, kes on leidnud rahulolu saavutatuga ja tammub ühe koha peal, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    Tähelepanelikumad on viimasel ajal märganud, kuidas Leedu majandus on hakanud hoogu koguma. Ka Äripäev kirjutab täna, kuidas Leedu teeb Eestile silmad ette.
    Kui kunagi kutsuti Eestit veel Balti tiigriks ja kõik tundsid selle üle uhkust, siis ei osatud veel niipea karta, et pidu lõppeb. Nüüd võime küll enesetunnet lühiajaliselt parandada meenutusega, mis kunagi oli, aga see ei vii meid praegusest punktist kaugemale.
    Eestil on olnud ka hulk õnnestumisi, ent meie majandus on viimastel aastatel seisnud paigal. Samas on Leedu suutnud seada uue strateegia, mis lisanud välisinvestorite ja seeläbi ka majanduse kasvu.
    Muljetavaldav edu
    „Leedule toob spetsialiseerumine edu ja seda on muljetavaldav kõrvalt vaadata,“ ütleb EfTEN Capitali juht Viljar Arakas. Millele Leedu nii palju eraldi tähelepanu siis pöörab? Välisinvesteeringutele. Leedu lõi sobilikud tingimused suurettevõtetele tugikeskuste toomiseks just oma riiki, mis jättis Läti ja Eesti pika ninaga. Muutus torkab teravalt silma kinnisvaraturul, mida kinnitavad nii EfTENi kui ka Merko tehingud. Eesti ettevõtted näevad seal enda jaoks kasvuruumi ja kasutavad ära võimaluse lennata Leedu majanduse tuules.
    See, et Eesti kinnisvaramaastiku üks edukamaid fondijuhte peab Leedu tegutsemist muljetavaldavaks, võiks anda aimu, et sellest oleks midagi õppida ka meil. Eesti peaks rohkem otsustama ja tegutsema, nagu hiljuti ütles Eesti Ekspressile antud intervjuus Erkki Raasuke. Seni aga jääb pigem mulje, et liigne aur läheb kõrvaliste teemade arutamisele, mis suures pildis ei anna Eesti majandusele mingit kasu.
    Leedu samm meelitada välisinvestoreid on andnud hea tulemuse mitme külje pealt. Esiteks, tööd saavad ehitajad. Teiseks, luuakse töökohad spetsialistidele, mis innustab ka vahepeal välismaale pagenuid koju naasma. Kolmandaks, antakse võimalus töötada rahvusvahelises ettevõttes, mis võib edaspidi anda tööturul lisaväärtuse.
    Paremini edasi
    Ent leedulased ei piirdu praeguse strateegiaga ega plaanigi jääda loorberitele puhkama. Juba praegu mõeldakse, mismoodi saaks veelgi paremini. Jah, Leedu majandus kasvab kiiremini kui Eestil, ent investeeringute mahud on väikesed. Seetõttu on välja käidud näiteks idee, et välisinvesteeringute soodustamiseks saaks kehtestada sotsiaalmaksu lae. See on üks mõte, mille on välja käinud ka Äripäev, kuid mida Eesti poliitiline eliit ei soostu praegu veel tõsiselt kaaluma, kuna selles ei nähta kasu Eesti majandusele.
    Ent on hulgaliselt ka teisi samme, mis muudaks siinse keskkonna välisettevõtetele ja -investoritele köitvamaks. Globaliseeruvas maailma konteksti arvestades võikski rohkem mõelda, kuidas saaks Eesti üleilmsetest trendidest rohkem kasu.
    Eesti naaberriikide majandusprognoosid on seni olnud positiivsed, mis annab lootust ekspordi paranemisele. Samal ajal võiksime ise olla eesrindlikud, kelle jaoks muutuksime oluliseks sihtriigiks. See annaks kestliku kasvu.
  • Hetkel kuum
Statistikaamet vastab kriitikale: kuidas kujuneb elektrihinnaindeks?
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Kui Mars kutsub: Musk soovib 55,8 miljardit Tesla varadest
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.