Eestile silmad ette tegeva Leedu edu võti peitub kindlas eesmärgis ja suunas, mida viiakse ellu. Erinevalt Eestist, kes on leidnud rahulolu saavutatuga ja tammub ühe koha peal, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tähelepanelikumad on viimasel ajal märganud, kuidas Leedu majandus on hakanud hoogu koguma. Ka Äripäev kirjutab täna, kuidas Leedu teeb Eestile silmad ette.
Kui kunagi kutsuti Eestit veel Balti tiigriks ja kõik tundsid selle üle uhkust, siis ei osatud veel niipea karta, et pidu lõppeb. Nüüd võime küll enesetunnet lühiajaliselt parandada meenutusega, mis kunagi oli, aga see ei vii meid praegusest punktist kaugemale.
Eestil on olnud ka hulk õnnestumisi, ent meie majandus on viimastel aastatel seisnud paigal. Samas on Leedu suutnud seada uue strateegia, mis lisanud välisinvestorite ja seeläbi ka majanduse kasvu.
Muljetavaldav edu
„Leedule toob spetsialiseerumine edu ja seda on muljetavaldav kõrvalt vaadata,“ ütleb EfTEN Capitali juht Viljar Arakas. Millele Leedu nii palju eraldi tähelepanu siis pöörab? Välisinvesteeringutele. Leedu lõi sobilikud tingimused suurettevõtetele tugikeskuste toomiseks just oma riiki, mis jättis Läti ja Eesti pika ninaga. Muutus torkab teravalt silma kinnisvaraturul, mida kinnitavad nii EfTENi kui ka Merko tehingud. Eesti ettevõtted näevad seal enda jaoks kasvuruumi ja kasutavad ära võimaluse lennata Leedu majanduse tuules.
See, et Eesti kinnisvaramaastiku üks edukamaid fondijuhte peab Leedu tegutsemist muljetavaldavaks, võiks anda aimu, et sellest oleks midagi õppida ka meil. Eesti peaks rohkem otsustama ja tegutsema, nagu hiljuti ütles Eesti Ekspressile antud intervjuus Erkki Raasuke. Seni aga jääb pigem mulje, et liigne aur läheb kõrvaliste teemade arutamisele, mis suures pildis ei anna Eesti majandusele mingit kasu.
Leedu samm meelitada välisinvestoreid on andnud hea tulemuse mitme külje pealt. Esiteks, tööd saavad ehitajad. Teiseks, luuakse töökohad spetsialistidele, mis innustab ka vahepeal välismaale pagenuid koju naasma. Kolmandaks, antakse võimalus töötada rahvusvahelises ettevõttes, mis võib edaspidi anda tööturul lisaväärtuse.
Paremini edasi
Ent leedulased ei piirdu praeguse strateegiaga ega plaanigi jääda loorberitele puhkama. Juba praegu mõeldakse, mismoodi saaks veelgi paremini. Jah, Leedu majandus kasvab kiiremini kui Eestil, ent investeeringute mahud on väikesed. Seetõttu on välja käidud näiteks idee, et välisinvesteeringute soodustamiseks saaks kehtestada sotsiaalmaksu lae. See on üks mõte, mille on välja käinud ka Äripäev, kuid mida Eesti poliitiline eliit ei soostu praegu veel tõsiselt kaaluma, kuna selles ei nähta kasu Eesti majandusele.
Ent on hulgaliselt ka teisi samme, mis muudaks siinse keskkonna välisettevõtetele ja -investoritele köitvamaks. Globaliseeruvas maailma konteksti arvestades võikski rohkem mõelda, kuidas saaks Eesti üleilmsetest trendidest rohkem kasu.
Eesti naaberriikide majandusprognoosid on seni olnud positiivsed, mis annab lootust ekspordi paranemisele. Samal ajal võiksime ise olla eesrindlikud, kelle jaoks muutuksime oluliseks sihtriigiks. See annaks kestliku kasvu.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.