Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maksuametnikud koduses seinakontaktis
energiaFoto: Anti Veermaa
Eesti Energia teatas rekordilisest kasumist, millest kolmandik tuleb elektri koju toimetamise eest. Ilmselgelt on kasum põhjendamatu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eelmisel nädalal teatas Eesti Energia järjekordsest kasumirekordist – eelmisel aastal sai riigiettevõte 171 miljonit eurot kasumit, millest rohkem kui kolmandik ehk üle 60 miljoni euro teeniti elektri inimestele koju toimetamise eest. Seega enamik meist, kellel külm külmkapis või pilt teleris, osales Eesti Energia kasumirallis.
Paraku ei ole tegemist vabatahtliku jõulutunnelilaadse annetusega, vaid monopoolses seisundis oleva riigifirma hinnakirja on kõrged kasuminumbrid sisse kirjutatud, millest tarbijal keelduda ei õnnestu.
Pidev investeerimisvajadus
Äripäeva arvates on elektri hind põhjendamatult kõrge ehk kuidagi ei ole põhjendatud ülikõrge riikliku monopoli kasumimarginaal – 41%.
Lugupeetud Eesti Energia ja tütarfirma Elektrilevi, Äripäev tuletab meelde, et riikliku monopolina on teie ülesanne välja ehitada ja korras hoida elektrivõrk ning elekter selle kaudu kodudesse mõistliku hinna eest kohale toimetada. Jah, teenuse olukord on aasta-aastalt paranenud, aga nagu refräänina kuuleme pärast tugevamaid tuuli päevadepikkustest elektrikatkestustest pea igast Eestimaa nurgast. Kasumi teenimine on üldiselt boonus selle eest, et teenus on hea ja kliendid õnnelikud ning töö hästi korraldatud. Monopoli juhid on viidanud püsivale investeerimisvajadusele ning selleks on võetud ka laenu. Siinkohal nõustuks, et laenuraha on odavam kasutada kui omavahendeid, aga seda enam pole põhjust suuri kasuminumbreid taga ajada.
Kelle kõrvad siit hoopis välja paistavad, on omanik ehk riik. Kuna dividendid aitavad riigikassat täita, siis on omanik huvitatud maksimaalsest omanikutulust ja seega ka võimalikult suurest marginaalist.
Nii laseb riik piltlikult kirjutada elanikele suuremaid arveid, kui ettevõttel tegelikult vaja lähekski. Tavakodanikul elektritarbimisele alternatiive pole ning seega on riik sisse seadnud kaudse maksu. Eesti Energia on juba teinud ettepaneku maksta omanikule ehk riigile 47 miljoni eurot dividende, millele lisandub tulumaks 11 miljonit.
Võimalus hinda korrigeerida
Ülikõrge kasumimarginaali järele vajadus puudub ja riik võiks ju elektri hinnas oma rahvale leevendust pakkuda, aga valitsus on pigem vastupidi kasumirallit toetanud, lubades Elektrilevil pärast konkurentsiameti ettekirjutust hinna alandamise kohta kehtestada uus tasu – püsitasu neile, kes piisavalt palju elektrit ei tarbi. Selliste kasuminumbrite juures poleks püsitasu vaja läinud, eriti kui tasu mõju kohta peamiselt maapiirkondadele pole just liiga häid analüüse ette näidata.
Teiseks – miks peab tegema selliseid liigutusi varjatult ja keerutades, tuues sisse viiteid kallitest ammustest laenudest ja suurtest projektidest Utah’s ja Jordaanias ning sama lause teises pooles sidudes sinna otsa tavalise kodutarbija.
Äripäev on päri: jagame Eesti Energia omaette üksusteks. Lahutame üksteisest vaid emafirma kaudu seotud projektid ja on palju selgem. Riskantsemad projektid arvestavad oma riskidega ja lihtne, garanteeritud tasuvusega monopoolne elektri kojutoimetamine saab olla mõistliku hinnaga toode ja teenus.
Kolmandaks – seni, kuni raha tuleb, ei muutu ilmselt midagi ka põlevkivist energia tootmisega, ükskõik kui kiviaegne see käsitlus ka päikese ja tuuleenergia kõrval poleks. Seni, kuni tegemist on riigikassat tõhusalt täitva masinvärgi ühe osaga, ei teki mingit huvi praegust olukorda muuta.