Äripäev • 8. märts 2017 kell 4:00

Palo pakub IT-sektorile laualt paremaid palasid

it-tiiger  Foto: Anti Veermaa

Riigi plaanil tõtata IT-sektorile appi välistööjõu leidmisel ja tööle rakendamisel peab olema soodne järelmõju kogu majandusele, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Eesti IT-tulevikul on tähtis nädal – riik sai uue IT-juhi ja minister Urve Palo hüüdis välja järgmise loosungi: toome Eestisse 2000 IT-spetsialisti. IT-sektorile on see hea uudis, sest töökäsi on rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks kindlasti vaja.

Sel ajal kui avalik ja IT-sektor on omavahel tihedalt seotud, püsib IT- ja reaalmajanduse ettevõtete vahel endiselt kindel piir. Äripäev tuletab ministrile meelde, et riigi ülesanne on kogu majanduse ja ettevõtluse IT-tervise ravimine ja treenimine, praegu on e-majanduse ja traditsioonilise majanduse omavahelisele klapitamisele väga vähe tähelepanu pööratud.

Tuhandete IT-spetsialistide riiki toomine on praegu mitte-e-majandusele sama mõttekas kui hakata kosmoseriigiks kasvama, tuues siia 2000 kosmonauti – las teevad suurriikidele allhanke korras kosmoselende, seni aitavad heas füüsilises vormis noored siin lihtsamatel töödel ja võivad aidata ka ettevõtte kodulehte täita. Kes kosmoseprogrammi kaasatud pole, vaadaku pealt.

Euroopa Komisjon on Eesti paigutanud Euroopa Liidus digiarengult üheksandale kohale, nimetades peamise probleemina ettevõtete vähese digiteerituse ning püsiühenduste kättesaadavuse. Väljaspool IT-sektorit on Eestis IT-võimaluste kasutamise oskus halvem kui Euroopa keskmine. See on probleem, mis vajab tähelepanu. 

Ühise keele puudumine süveneb

Mida võidavad e-residentsusest pärisresidendid, kelle kasu e-tiigrist piirdub kord aastas 15 minutiga täidetava tuludeklaratsiooniga, küsib Edukas Eesti finalist Jaak Laineste? Näide on utreeritud, sest pangaülekanded, digiallkirjad, e-maksuamet ja palju muud on meil täiesti tavaline, aga traditsiooniline ettevõtlus ja IT-sektor omavahel nii palju kokku ei puutu, et siit teised valdkonnad oma arengusse midagi juurde saaksid. IT-sektori edusammudest saadakse osa tarbijana, aga ettevõtte põhitegevuse arendusse kaasamiseks napib IT-rahvaga ühist keelt.

Ühe valdkondade koostöö näitena tuuakse taksondus, millel IT-areng jalad alt lõi, aga siingi ei muutunud ju taksonduse olemus, lihtsalt tõsteti dišpetser, rahvakeeli kiisu, telefonist nutiseadme ­äppi. Muutus tarbimisharjumus, mitte taksondus.

E-tiigri tervist peetakse üldiselt heaks. E-riik on tip-top. Ka allhankes on IT-sektor maailmatasemel. Mitmes momendis oleme maailmale eeskuju, meilt kopeerivad Soome, Leedu, Jaapan. E-tiiger on meile tähtis, sellest räägib seegi, et kui e-valdkond kurdab, võtab minister seda kuulda. Mõistlik, sest kui suudame ühes valdkonnas rahvusvahelisel turul edukalt konkureerida, siis töötajate puuduse taha ei peaks areng küll takerduma. Meie oma haridussüsteem, kuhu siseneb napilt nii palju inimesi, kui IT-alal vaja oleks, sellist mahtu pakkuda ei suuda. Seega oma tööjõuga toime me ei tuleks. Ericssoni Eesti juht Seth Lackman on hinnanud IT-oskustega inimeste puuduse ­Euroopas 1 miljonini.

Seega tundub, et minister Palo ja uus IT-juht, majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Siim Sikkut hakkavad tegema õiget asja – Eesti e-tiiger vajab jätkuvalt toitmist. Küsimus on hoopis selles, kas e-tiiger on IT-sektor üksi või ikkagi näeksime, et ­e-majandus turgutab kogu ettevõtluse uuele hingamisele.

Kelle leiba sööd, selle laulu laulad, ütleb rahvasuu ja kui e-tiiger hüppab üha enam üksnes IT-sektoris, jäävad teised valdkonnad üha enam omaette.

Hetkel kuum