Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Palgad peavadki paisuma

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Palgakulude paisumist leevendab kasumite kopsakas kasv ja positiivne makromajanduslik foon, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    Vastsed palgakasvunumbrid ja muud tublid makronäitajad avavad eeldatavasti peatselt diskussiooni, kui pikalt pidu kestab ja ega ometi katk juba piduliste selja tagant halli näoga ei luura. Tegelikult pole muidugi teab kui suurt pidu lahtigi: kuna keskkond meie ümber kosub, võtame tasapisi juurde meiegi.
    Jah, teise kvartali brutokuupalga peaaegu et seitsmeprotsendine tõus eelmise aasta sama ajaga võrreldes on päris pikk samm, eriti arvestades seda, et Eesti Pank hoiatab liiga kiire palgakasvu eest juba mõnda aega. Palkade tootlikkusest kiirem kasv on viimaste aastate refrään, mille iga meediatarbija ilmselt une pealt suudab ette laulda: vähem on neid, kes teavad tootlikkuse suurendamise saladusi.
    Ometi peegeldab kiire palgakasv Eesti majanduse hetkeseisu adekvaatselt. Äripäev ütleb, et palgad peavadki kasvama, sest tööjõuturu seis nõuab seda – ja kuni turg palgatõuse nõuab, neid ka tõstetakse. Palgad tõusevad loomulikult kiiremini sektorites, kus töökäte puudus on teravam: igati mõistuspärane. 
    Teiseks on palgad viimasel ajal kiiremini tõusnud neil aladel, kus nad on seni olnud miinimumi ümber. Seegi on täiskasvanuikka jõudnud liberaalse demokraatliku riigi jaoks normaalne – arusaam, et madalapalgaline tööjõud on konkurentsieelisena oma aja ära elanud, võiks juba hea mitu aastat vana olla. 
    Pealegi, reaalpalga kasv on absoluutpalga kasvust siiski peaaegu poole väiksem. Tõenäoliselt tõmbab palgatõusutempo natuke tagasi tuleval aastal, kui viiesajaeurone maksuvaba miinimum kehtima hakkab, kuid tarbijahindade tõus sel mõjul pikkade aastate peale küll vaevalt et venida laseb. Nõnda nagu hinnatõusud paisutavad palkasid, võimaldavad kõrgemad palgad jälle hindu tõsta. 
    Kaunid kasumid
    Eesti Pangal on olnud kombeks hurjutada, et palku ülearu kiiresti ei tõstetaks, sest tootlikkus ei kipu järele jõudma. Siiski ei saa ettevõtjad palgatõususurve vastu just palju parata – eks nad teavad neid tootlikkuse muresid ise liigagi hästi. Samamoodi jälgitakse tegelikult vägagi hoolega seda, et palgakulud kasumireaga ülearu suurde vastuollu ei läheks. 
    Arvestades, et ettevõtlussektori kogukasum kasvas tänavuse ja eelmise aasta teise kvartali võrdluses lausa 22 protsenti, ei saa suurt pilti vaadates öelda, et palku oleks kasumite arvelt tõstetud. See on väga ilus ja eeskujulik number, mis lubab ettevõtjatel nii investeerida kui ka töökäte pärast konkureerida.
    Ent ettevõtja, kes rajab oma ärimudeli madalatele palkadele või koguni maksudega nihverdamisele, saab vaevalt oma tegevuse üle uhke olla, ning kui sellised ärid hääbuma hakkavad, tuleb see Eesti majanduse tervisele suures plaanis pigem kasuks – kuigi on asjaosalistele endile arusaadavasti ebameeldiv. Konkurents töökäte pärast teeb sääraste ettevõtete elu aina keerulisemaks. 
    Palgakulusid suudavad edukamalt katta muidugi need ettevõtted, mis keskenduvad unikaalset väärtust loovate toodete ja teenuste pakkumisele. Loota, et palgatõus peatub või kuskilt on oodata madalapalgaliste töökäte pealevoolu, oleks lapsik ja lühinägelik. 
  • Hetkel kuum
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Uus linnavõim vahetas välja Tallinna Hambakliiniku nõukogu ja juhi
SA Tallinna Hambakliiniku nõukogu kutsus alates tänasest tagasi juhatuse esimehe Maksim Volkovi, kelle juhitud linnaasutuses paljastas audit autoritaarse juhtimise ja lepingud omadega.
SA Tallinna Hambakliiniku nõukogu kutsus alates tänasest tagasi juhatuse esimehe Maksim Volkovi, kelle juhitud linnaasutuses paljastas audit autoritaarse juhtimise ja lepingud omadega.