Rehe oli puu otsas, kui pauk käis

Kui pangast liigub mitme aasta jooksul läbi miljardeid hämarat raha, ilma et rahapesu tõkestamise filtrite märgutuled hoiatavalt plinkima hakkaksid, peab selle juht olema kas küündimatu või vaatama meelega kõrvale.

Nii paraku käis asi Danske Eesti harus Aivar Rehe juhiks olemise ajal. Ajakirjanike kätte jõudnud paberid näitavad, et pangas töötas pesumasin, millest liikus läbi 2,5 miljardit eurot Aserbaidžaani diktaatoriga seostatavat raha.

Kuivõrd Eestis tegutsevad peamiselt Põhjamaade pangad, oleme automaatselt soovinud ka oma pangasüsteemi usaldusväärse ja läbipaistvana näha. Tänased lood näitavad, et Danske filiaali tegevust puhtaks nimetada oleks räige ülepakkumine. Teistel Eestis tegutsevatel pankadel tuleb nüüd aastaid tõestada, et nad pole kaamelid ja et Eesti riigis pole mastaapne ja süstemaatiline rahapesu võimalik. Enam ei ole. 

Üks teema, kaks lugu

Rehe ja järelevalvajate versioonid viidatud aja kohta on erinevad. Rehe sõnul oli panga koostöö rahapesu andmebürooga efektiivne ja aktiivne, Aserbaidžaan kuulus kõrgendatud riskiga riikide hulka, pank kasutas neljaastmelist kontrollisüsteemi ja kahtlused edastati järelevalvele.

Finantsinspektsioon näeb asja teistpidi: pangas ei kohaldatud rahapesu tõkestamise reegleid, rikuti klientide tuvastamise nõudeid ega jälgitud piisavalt klientide tegevust. Nendega on ühel meelel ka rahapesu andmebüroo, kelle tähelepanu ei jõudnud nende juhtumiteni mitte panga rahapesu tõkestamise süsteemi, vaid teise asja analüüsimise käigus.

Pole esimene kord

Asja teeb häbiväärsemaks asjaolu, et Aserbaidžaani miljardite voolamine läbi Danske Eesti haru pole neile esimene taoline juhtum, küll aga kõige suurem. Selle aasta märtsis kirjeldas Postimees, kuidas filiaali kaudu liigutati 1,6 miljardit eurot Venemaa kahtlast raha Moldova pankade kaudu.

Ka Rehe ja finantsinspektsiooni järeldused on erinevad. Rehe arvates on ta kõik ­õigesti teinud ja häbeneda pole põhjust, finantsinspektsioon tegi pangale ettekirjutuse ja kohustas kontrollisüsteemi parandama.

Danske emapank Taanis on oma järeldused samuti teinud: Rehe enam panka ei juhi, süsteeme muudeti ja panga sees käib lausa mitu uurimist.

Pilt on värvilisem ja veel koledam

Kui juttu tuleb miljarditest eurodest ja raha liigutatakse väiksemate portsude kaudu riigist riiki, siis on vaja ka juhtunu kirjeldamiseks teha tööd mitmes riigis. See on teine järeldus, mida näitab eri riikide ajakirjanike koostöös paljastatud n-ö Aserbaidžaani pesumasina juhtum. Uurimuse aluseks olevad pangadokumendid sai enda käsutusse Taani päevaleht Berlingske Tidende, kes jagas neid kolleegidega teistest riikidest, et mitmekuuse uurimistöö järel korraga tulemused lugejateni tuua.

Eesti pankadest läbi käinud raha juhtum on killuke mosaiigis, mis näitab Aserbaidžaani võimuladviku liikmete salajast kassat, et maksta kinni Euroopa arvamusliidrite toetav sõna, osta luksustooteid, tegeleda arvatava rahapesuga ja saada muud moodi kasu.