Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ise valin, millega kütan

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Äripäeval on ükskõik, kas kütab Ain Hanschmidt või Kristjan Rahu, aga konkurentsitingimused võiksid olla võrdsed.

    Ain Hanschmidti ja Enn Pandi Eesti Gaas on sattunud teravasse vastuollu Kristjan Rahu Utilitasega – see on harvanähtavalt prominentne vastasseis, milles kumbki kaitseb selgelt oma ärihuvi. Ent laiemas plaanis küsimus on põhimõtteline, sest puudutab konkurentsi.
    Äripäeval on üsna ükskõik, kas Tallinna kodusid ja ettevõtteid kütab soojaks Utilitas või Eesti Gaas – peaasi, et konkurentsitingimused oleksid võrdsed ja õiglased ning kummalegi osapoolele ei loodaks põhjendamatuid eeliseid. Praegu paistab, et Tallinna linnavolikogu määrus kisub tekiserva Eesti Gaasi pealt ära Utilitase poolele.
    Jabur seletuskiri
    Jutt käib määrusest, millega linnavalitsus muutis kaugküttepiirkondade jaotust ja seadis gaasiküttele uued piirid. Muudatuse tulemusena kaotas Eesti Gaas 700 klienti – selle hulga eraisikute pärast hakataks vaevalt lärmi lööma, kuid tegemist on ettevõtetega.
    Nende ettevõtete poolt vaadates on aga seis selline, et kui nad tahavad detailplaneeringu algatada ja kooskõlastusi saada, siis on nad sunnitud gaasiküttest loobuma ja ühinema Utilitase kaugküttesüsteemiga.
    Vaidluse tausta moodustab kaugkütteseadus, mis lubas jõustumise ajal valitud energiaallikat edasi kasutada. Praegu on käsil selle seaduse muutmine. Eelmisel aastal algatatud eelnõu teine lugemine katkestati. Äripäeva tähelepanu köitis aga lõik eelnõu seletuskirjast, milles viidatakse, et ettevõtjad ja tarbijad ei pruugi käituda ratsionaalselt – seda ilmestavat tõsiasi, et paljud soovivat pärast lokaalküttele üleminekut kaugkütet tagasi. Lisatakse, et optimaalselt töötav kaugküte on majanduslikult kasulikum ja ka parema varustuskindlusega.
    Viimase märkuse taust paistab olevat pärit ajast, mil Eesti Gaas oli tihedalt seotud Gazpromiga. See on aga tänaseks muutunud. Muidugi, mitte ükski seadus ei keela Eesti Gaasi tänastel Eesti omanikel ettevõtet jällegi kellele tahes maha müüa. Ent see õigus on mis tahes ettevõtte mis tahes omanikul ning seetõttu ei saa seda kõneks olevas juhtumis argumendina tarvitada. 
    Tõsi, keskkonnakaitselised argumendid on jällegi kaugkütte poolel. Samuti on arusaadav see, et kui üks piirkond on otsustanud investeerida ühe küttevariandi infrastruktuuri loomisse, siis ei ole majanduslikult mõttekas igale poole rajada kahte süsteemi korraga. Mõistetav on ka see, et nii linn kui ka riik soovivad küttesüsteemide rajamist strateegiliselt planeerida: asjakohase taristu rajamine sinna, kus seda veel ei ole, on mahukaid finantse nõudev ettevõtmine ja siin teevad energeetikaettevõtted nii kohaliku kui ka riigivõimuga koostööd.
    Usaldagem tarbijat
    Aga selle üle, mis on majanduslikult kasulikum – ja ka parema varustuskindlusega – võiks ikkagi otsustada tarbija, mitte linn või riik. Kui mõni eraisik võibki lühiajaliselt endale kahjulikke otsuseid teha, on see tema enda vastutuse ala – ettevõtted aga oskavad enamasti täitsa hästi raha lugeda ega vaja selles asjas abi ei linnalt ega riigilt. Sundida ettevõttest klienti ühelt süsteemilt teisele üle minema olukorras, kus taristu on olemas, ei ole kindlasti mõistlik. Kui üht või teist küttesüsteemi kohapeal olemas ei ole, siis ei ole kliendil tõesti valikut – omalt poolt ta vaevalt vajaliku infrastruktuuri loomisse panustada soovib. 
  • Hetkel kuum
Andrus Hiiepuu: kustkohast tulevad ja kuhu kaovad eesmärgid?
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Uus linnavõim vahetas välja Tallinna Hambakliiniku nõukogu ja juhi
SA Tallinna Hambakliiniku nõukogu kutsus alates tänasest tagasi juhatuse esimehe Maksim Volkovi, kelle juhitud linnaasutuses paljastas audit autoritaarse juhtimise ja lepingud omadega.
SA Tallinna Hambakliiniku nõukogu kutsus alates tänasest tagasi juhatuse esimehe Maksim Volkovi, kelle juhitud linnaasutuses paljastas audit autoritaarse juhtimise ja lepingud omadega.