Hein ja Kütt väärivad tunnustust

Kui Saaremaa sillal peaks päriselt ka olema mingit elulootust, siis ainult erakapitali toel. Nüüd on laual reaalne erasektori­ pakkumine ja riigi asi on otsustada, kas ettevõtjatega käed lüüa või mitte. Selge see, et päevapealt otsus ei sünni.Äripäeva meelest on Raivo Heina ja Raivo Küti algatus suurepärane näide era­kapitali algatusvõimest ja ettevõtlikkusest, mis väärib igal juhul tunnustust. 

Raske on sellegipoolest ette kujutada, et hiljem peaminister Jüri Ratas kohe pärast investoritega kohtumist teataks: "Jah, mehed, just seda oleme siin oodanud! Muidugi, teeme kohe!" Vägagi tõenäoliselt patsutatakse Heinale-Kütile sõbralikult õlale ning algab üks nõupidamiste, kohtumiste ja sõnasõdade jada, mis võib lõppeda otsusega, et tuleb tellida üks prominentne uuring.

Raivo Heina kavatsused on kahtlemata­ head ja plaanid kaunid. Ettevõte nimega­ Saarte Sillad on juba loodud ning mis­sugust koostöövormi riik ka ei pakuks, lubavad mehed silla ise valmis ehitada – leida selleks omakapitalina 100 miljonit­ eurot ning ülejäänud 300 miljonit kokku laenata. Viis aastat pärast­ silla valmimist lubavad nad sillafirma börsile tuua, et eduloost saaksid dividendide kaudu osa kõik need, kes soovivad investorina ettevõtmisse panustada. Sealt edasi järgmine samm oleks Hiiu- ja Saare­maa vahelise silla keskkonnauuringute alustamine – loomulikult eesmärgiga seegi sild ise rajada. Suure joone ja pealehakkamise puudust ei saa Heinale-Kütile kuidagi ette heita.