• Jaga lugu:

    Trump tegi Davosi foorumist isikliku etenduse

    Protektsionism ja vabakaubanduse piiramine olid tänavuse maailma majandusfoorumi üheks võtmeteemaks.

    Reedel lõppes Šveitsi mägikuurortis Davosis maailma vägevate tippkohtumine. Tänavuse maailma majandusfoorumi moto oli „Loome ühise tuleviku killustunud maailmas“ (Creating a Shared Future in a Fractured World).
    Maailma killustumist võis foorumil kõlama jäänud mõtetest tõepoolest välja lugeda, kuid räägiti palju ka tulevikust ja uutest tehnoloogiatest ning sellega haakus hästi Eestit esindanud peaminister Jüri Ratase sõnum digiühiskonnast.
    Tänavu olid Davosis kohal kõigi Euroopa suuremate riikide pead – nii Briti peaminister Theresa May, Prantsuse president Emmanuel Macron kui Saksamaa kantsler Angela Merkel.
    Viimasel hetkel teatas oma osalemisest ka Ameerika Ühendriikide president Donald Trump, kes pidas oma kõne reedel, Davosi kohtumise viimasel päeval. Trumpi osalemine majandusfoorumil oli kahtlemata märgiline, viimati osales USA president sellel üritusel aastal 2000. Ilmselt samavõrra märgiline on, et eelmisel aastal esimese Hiina liidrina Davosis käinud president Xi Jinping tänavu sinna ei jõudnud.
    Oma mulluses kõnes positsioneeris Xi end globaliseerumise eestkõnelejana ning vastandus selgelt USA presidendiks valitud Trumpi protektsionistlikele seisukohtadele. Ta võrdles protektsionismi suletud ruumiga, mis hoiab küll eemal tuule ja vihma, kuid samamoodi ka valguse ja õhu. „Kaubandussõjas võitjaid ei ole,“ kinnitas ta.
    Protektsionism ja vabakaubanduse piiramine olid võtmeteemaks ka tänavusel Davosi kohtumisel. Kõigepealt pööras sellele tähelepanu foorumi avakõneleja India peaminister Narendra Modi, muret protektsionismilaine pärast väljendasid oma ettekannetes ka Macron ja Merkel. Merkel tegi ka küllalt läbinähtava torke Trumpi suunas, sõnades, et ebaausate kaubanduslepete pärast muret tundvad riigid peaksid otsima kahepoolseid lahendusi, mitte sulguma protektsionismi.
    Ameerika tuleb esimesena
    Ilmne torge Tumpi suunas oli ka Kanada peaministri Justin Trudeau teade, et Kanada sõlmis koos kümne teise riigiga Vaikse ookeani partnerlusleppe. Diil sündis täpselt aasta pärast seda, kui Trump USA kõnelustest välja tõmbas.
    Davosi tänavune staar oligi vaieldamatult Trump, kes saabus suure kaaskonnaga ning pälvis ka erakordselt suure meedia tähelepanu. Fakt, et ta Davosis kohal oli, oli ehk isegi olulisem kui see, mis tal öelda oli. Aga öelda oli tal üsna ootuspäraselt seda, et USA majandus on tänu tema juhtimisele õitsele löönud ning Ameerika tuleb alati esimesena. Ameerika esimesena ei tähenda siiski Ameerika üksinda.
    Kogu selle maailma suurte ja vägevate paraadi varjus toimus Davosis möödunud nädalal palju teisigi kohtumisi, ettekandeid, arutelusid, vastuvõtte ja pidusid, mis uudiskünnist ei ei pruukinud ületada, kuid osaliste jaoks kindlasti olulised olid. Eesti oli Davosis esindatud samuti kõige kõrgemal, peaministri tasemel, ja Äripäeva hinnangul on see vaatamata arvestatavale kulule kindlasti vajalik.
    Ratas läks Davosi tegema reklaami Eesti digiühiskonnale, digitaalsele identiteedile ja e-residentsusele. Ta väljendas ka lootust, et Davosi kohtumistest sünnivad reaalsed ärikontaktid, mis toovad Eestisse investoreid ja avavad meie ettevõtjatele uksi välismaal. Vähemalt üks reaalne tulemus on sellest visiidist juba tõusnud – Ukraina rahandusminister lubas Davosis, et Eesti sattumine Ukraina maksuparadiisi riikide nimekirja lahendatakse kiiresti.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Adam Erki Enok: elekter on kallis. Aga kes investeeriks tootmisesse, kui hind võib nulli kukkuda?
Elektri hind on kõrge ja kahjustab nii ettevõtete konkurentsivõimet kui ka eraisikute toimetulekut. Erakond Isamaa on välja hüüdnud plaani hinda kunstlikult alla tuua, kuid see ei lahenda olukorda, kus tootmisvõimsusi on lihtsalt puudu. Vaja oleks hoopis mehhanismi, mis julgustaks uutesse tootmisseadmetesse investeerimist, kirjutab päikesepaneelide tootearenduse spetsialist Adam Erki Enok.
Elektri hind on kõrge ja kahjustab nii ettevõtete konkurentsivõimet kui ka eraisikute toimetulekut. Erakond Isamaa on välja hüüdnud plaani hinda kunstlikult alla tuua, kuid see ei lahenda olukorda, kus tootmisvõimsusi on lihtsalt puudu. Vaja oleks hoopis mehhanismi, mis julgustaks uutesse tootmisseadmetesse investeerimist, kirjutab päikesepaneelide tootearenduse spetsialist Adam Erki Enok.
USA aktsiaturud alustasid uut nädalat langusega
USA suurimad aktsiaindeksid lõpetasid esmaspäeva langusega ning tähtsaid uudiseid, mis oleks investorite meeleolusid tunduvalt muutnud, ei ilmunud. Jätkuvalt muretsetakse kõrge inflatsiooni ja rahapoliitika karmistamise pärast, vahendab Reuters.
USA suurimad aktsiaindeksid lõpetasid esmaspäeva langusega ning tähtsaid uudiseid, mis oleks investorite meeleolusid tunduvalt muutnud, ei ilmunud. Jätkuvalt muretsetakse kõrge inflatsiooni ja rahapoliitika karmistamise pärast, vahendab Reuters.
Baltika juht lahkub ametist
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Soome tarbijate usk tulevikku varises kokku
Kui tänavu peaks Soome reisijate häälekat vestlust Tallinna tänavatel väheks jääma, siis pole imestada midagi: tarbijate nii nõrka kindlust majandusolukorra suhtes sealne statistika ei mäletagi.
Kui tänavu peaks Soome reisijate häälekat vestlust Tallinna tänavatel väheks jääma, siis pole imestada midagi: tarbijate nii nõrka kindlust majandusolukorra suhtes sealne statistika ei mäletagi.
Venemaa ja Valgevene kaupade impordi täielik lõpetamine mõjutaks enim logistika-, metalli- ja puidusektorit
Venemaa ja Valgevene kaupade impordi täielik lõpetamine mõjutaks enim Eesti logistika-, metalli- ja puidusektorit, kus teistest riikidest pärit asenduskaubad on enam kui veerandi võrra kallimad, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist.
Venemaa ja Valgevene kaupade impordi täielik lõpetamine mõjutaks enim Eesti logistika-, metalli- ja puidusektorit, kus teistest riikidest pärit asenduskaubad on enam kui veerandi võrra kallimad, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.