Uuele erakonnale leidub alati kohta

Üks tont käib ringi mööda Eestimaad – see on see uue erakonna loomise tont. Uue partei loomise jutud levivad vähemasti aasta jagu, aga seni pole ükski mees ega naine kinnitanud, et just tema on see, kes vaia maasse lööb ja ütleb: seia saagu erakond!Äripäeva meelest oleks uue partei tekkimine Eesti poliitilisele maastikule igatahes teretulnud – ja loomulikult oleks meil hea meel, kui see erakond esindaks parempoolset liberaalset maailmavaadet ehk siis seda, millest toimetus praegu kõige enam puudust tunneb. Teab kui tõenäoliseks me sellise partei sündi siiski kahjuks ei pea.Mitte rahas pole asi. Küll seda juba leitaks, kui tõsi taga oleks. Rohkem kui rahast on alati – ja seegi kord – puudu säravatest karismaatiliselt liidritest, kellel oleks avalikkuse silmis küllalt usalduskrediiti, millega hääli koguma hakata. Paraku ei paista praegu, et poliitika oleks ideedest pakatavate inimeste eneseteostuse esimene valik.

On olemas asjast huvitatud seltskond, kellel on nii ideid kui ka raha, kuid kes ise ei saa ega taha liidrirolli võtta – nemad neid saladuselooriga varjutatud “sõpruskondade” kogunemisi korraldavad. Ja küllap hoolitsevad nad ise ka selle eest, et keegi ikka pildi peale jääks ja ajakirjandus seda saladuseloori kergitada püüaks, sest see on üks ja päris hea võimalus teada saada, kui palju huvi ühiskonnas selle teema vastu leidub.

Protestihääled ripakil