Dubaisse sõidab seekord igaüks oma raha eest

Artikkel

- Juhtkiri
- Äripäev
- 29. märts 2018 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Dubaisse sõidab seekord igaüks oma raha eest
Foto: Anti Veermaa
Riigi alalise kohaloluta piirkonnas ei ole mõistlik kulutada miljoneid eurosid maksumaksja raha Dubais näitusepaviljoni avamise peale.
Valitsus venitas otsuse tegemisega pikalt, kuid sel nädalal öeldi see lõpuks välja: Eesti ei osale 2020. aastal Dubai EXPO-l. Selle asemel lubatakse raha investeerida hoopis EASi välisesindusse ja loodetavasti ka suursaatkonna avamisele Araabia Ühendemiraatidesse.
Kaua tehtud, kaunikene. Kindlasti on Eestis ettevõtteid, kes Dubai EXPOst kasu oleksid suutnud lõigata, kuid kokkuvõttes on Äripäeva hinnangul maksumaksja raha kulutamiseks paremaid viise kui selle kaugel maal kõrbeliiva valamine.
Pool kuludest ettevõtjate õlule
Ja see ei ole väike raha, mis Dubaisse viimata jääb. Eesti on varasemalt osalenud suurtest maailmanäitustest 2000. aastal 3,5 miljoni euro eest Saksamaal Hannoveris, 2010. aastal 3,8 miljoni euro eest Hiinas Shanghais ja 2015. aastal 4,9 miljoni euro eest Itaalias Milanos. Dubai oleks olnud neist kõigist kallim.
Valitsus teataski 15. veebruaril, et toetab Eesti osalemist Dubai EXPO-l juhul, kui Eesti ettevõtjad on valmis kandma poole maailmanäitusel osalemise kuludest. Oodatult jäi ettevõtjate huvi üksikute eranditega leigeks ning nii tuligi sel nädalal otsus mitte osaleda. Kõige häälekamalt on ettevõtjate poolelt Dubai maailmanäitusel osalemist toetanud piirkonnas juba tegutsev IT-ettevõte Nortal.
Nortali juhi Priit Alamäe sõnul võetakse Dubais EXPO-l osalemist või mitteosalemist suhteliselt isiklikult. Eesti mitteosalemine mõjub solvanguna ning muudab Eesti ettevõtjate jaoks Araabia turule sisenemise ning seal tegutsemise keerulisemaks.
Eesti välispoliitika opositsioonilised käilakujud Marko Mihkelson ja Urmas Paet leiavad samuti, et valitsuse otsus loobuda osalemast Dubais EXPO-l oli vale ja lühinägelik.
Maailmanäitus on osalevate riikide jaoks pigem mainekujundusprojekt kui reaalsete ärilepete sõlmimise koht ning Mihkelsoni hinnangul ei ole kuigi mõttekas eeldada, et Eesti ettevõtjad sellest poole kinni maksaksid.
Kasu on keeruline mõõta
Tõepoolest – EXPO on traditsiooniliselt suunatud pigem turistidele kui suurte rahakohvrite ja konkreetsete lepinguplaanidega investoritele. Senine kogemus näitab, et EXPO kasu ka riigile on majanduslike näitajate kontekstis keeruline hinnata, näiteks ei saa tõmmata otseselt paralleele välisinvesteeringute mahu või turistide kasvuga.
EXPO-l oma väljapanekuga osalevate riikide arv on suur ning nende seast välja paistmine keeruline ja kulukas. Isegi kui see ühekordne pingutus peaks suurepäraselt õnnestuma ning Eesti suudaks oma väljapanekuga Araabia inimestes äri- ja koostöömõtteid tekitada, siis riigi alalise kohaloluta piirkonnas jääks see sähvatuseks öös.
Pole mõtet tühja paugutada
Äripäev kiidab valitsust julguse eest loobuda EXPO-l osalemisest üksnes põhjusel, et „alati on nii tehtud“. Kindlasti on maksumaksja raha mõistlikum kasutada Araabia Ühendemiraatides EASi välisesinduse ja tulevikus ka suursaatkonna avamiseks. See loob aluse Araabia turust huvitatud Eesti ettevõtetele püsiva toetuse pakkumiseks.
Eesti ei ole nii rikas, et kulutada maksumaksja raha kaugel maal uhkele ilutulestikule ja puhtalt edevuse pärast tühja paugutamisele. Kui pauku teha, siis nii, et ka tulemus seda väärt on.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Poliitika
Hetkel kuum